Vanad ja noored

Mõtteid vanadest ja noortest kogukonnas

Service, , , Kreuzkirche Leichlingen, rohkem...

automaatselt tõlgitud

Sissejuhatus

Tahaksin alustada sellega, et räägin teile midagi meie puhkusest, aga ärge muretsege, ma ei hakka teid piinama igavate slaididega. Vanemad võivad ehk noorematele seletada, mis on slaidid ;-)

Me olime telkimas Bodenjärve ääres ja seekord käisime Konstantsis Seenachtsfestil, sest seal oli hiilgav ilutulestik.

Naiivselt tahtsime eelnevalt kogu festivali vaadata, aga ala oli nii suur ja sel päeval oli nii soe, et otsustasime pigem istuda kui ringi jalutada.

Ja Guildo Horn esines sel õhtul laval ja kuna kontsert oli Seenachtsfesti sissepääsuga kaasas, siis läksime Guildo Hornit vaatama.

Nüüd peab teadma, et Guildo töötab esmaklassiliste muusikutega, kuid peamiselt coverdab hitte, enamasti neid, mida minu põlvkond oma vanematega ZDFi hittide paraadist tundma õppis.

Aga täiesti põnev oli see, et vanad ja noored tähistasid seda kontserti koos. Meie lauas oli näiteks kuus teismelist, kellest mõned tantsisid pinkidel, samal ajal kui inimesed, kes olid rohkem minu vanuses ja vanemad, laulsid laulusõnu kaasa ja sõltuvalt füüsilisest seisundist ka tantsisid, aga mitte enam pinkidel.

See oli põlvkondadevaheline pidu ja kõigil kohalviibijatel oli lõbus.

See kummitas mind natuke. Miks see nii oli?

See toimib sarnaselt ka teistes valdkondades. Näiteks jalgpallistaadionitel ja jäähokis rõõmustavad vanad ja noored oma meeskonda koos.

See ei ole aga päris sama. Guildo Horn suutis kuidagi saavutada, et kõik kohalviibijad, olenemata vanusest, tähistaksid ja lustiksid.

Jalgpallis või sarnastel spordialadel on see pigem ühine eesmärk, nimelt et oma meeskond võidaks.

Psalm 148

Psalmist 148 võime leida midagi võrreldavat.

See algab salmiga 1:

Halleluuja! Kiitke Issandat taevas! Kiitke teda kõrgel!

Seejärel loetletakse, kes peavad Jumalat ülistama, kõigepealt inglid ja taevased väed, seejärel taevakehad, päike, kuu ja tähed.

Seejärel järgneb loodu siin maa peal, siis inimlikud valitsejad, kuningad ja kohtunikud.

Viimasena, kuid mitte viimasena, pöördutakse meie kõigi poole (salmid 12,13):

12 noored mehed ja noored naised, vanad ja noored. 13 Kõik ülistagu Issanda nime. Sest ainult tema nimi on suur ja tema au ületab maa ja taeva!

Ma arvan, et see on koguduse oluline missioon, et koos kiidame Jumalat, ja muidugi hõlmab see ka Jumala ülistuse levitamist siin maailmas. Ja vanad ja noored peaksid seda tegema koos.

Noored ja vanad koos: Võrdleme seda eelnevate näidetega.

Koos tähistamine nagu Guildo Horn: Kas see sobib võrdluseks? Ühest küljest mitte, sest kontserdil ei olnud mingit tõsist eesmärki, vaid ainult ühine lõbu, mis põhimõtteliselt ei ole halb. Jumala ülistamisel ja Jumala ülistamise suurendamisel on väga tõsine taust.

Aga kui vanad ja noored tunnevad end koos hästi, siis ei ole see halb ja hea eesmärk koguduse jaoks.

Jalgpallis mängib ühine eesmärk suuremat rolli ja iga fänn, olgu ta noor või vana, tahab, et tema meeskond võidaks. Aga see eesmärk on ka lihtsalt lõbu ajendatud, teiste meeskondade fännidega ei saa kunagi kokku leppida, aga seni, kuni ei võeta seda liiga tõsiselt, jääb see paljude inimeste jaoks maailma kõige ilusamaks ajaviiteks.

Nii et jalgpall ei sobi tegelikult ka võrdluseks "Las kõik kiidavad Jumalat, vanad ja noored".

Kuidas see vanade ja noorte puhul Piiblis üldse toimib?

Keegi ei põlga sind su nooruse pärast ära

Mulle tulevad otseselt meelde mõned ütlused. Ilmselt tunned ka sina neid.

Nt 3. Moosese 19:32; NL

Austage ja austage eakaid. Austage oma Jumalat. Mina olen Issand!
Luther tõlgib seda veidi poeetilisemalt:

Halli pea ees tõuse ja austa vanurit.

Elberfelder räägib selles värsis isegi vanainimesest.

Muidugi ei ole vale, et üksteist austatakse ja veel enam austatakse vanainimese elutöö.

Kuidas seda austust elada?

Vaatame sellele kontrasti: Timoteosele.

1. kirjas Timoteosele on Timoteus määratud Pauluse omamoodi asetäitjaks Efesoses ja ta seletab talle veel kord väga üksikasjalikult, mis on oluline ja mida ta peab kogudusele edasi andma, muuhulgas ka 3. peatükis üksikasjalikult teemat "juhtimine".

Seejärel tuleb huvitav lõik, millele mõned teist on ehk mõelnud seoses teemaga "vanad ja noored" (1. Timoteuse 4:11, 12; NL):

11 Õpeta neid asju ja nõua, et kõik neid õpiksid. 12 Ärgu keegi teid halvasti hindagu ainult sellepärast, et te olete noored. Ole kõigile usklikele eeskujuks selles, mida sa õpetad, kuidas sa elad, armastuses, usus ja puhtuses.

"Mida peaks see noor preili mulle ütlema?", võite mõelda. Aga kui vana oli Timoteos tegelikult? Ma tegin veidi uurimistööd, kuid ei leidnud ühtegi selget allikat. Mäletan, et mõnes jutluses, mida ma kaua aega tagasi kuulsin, väitis jutlustaja, et Timoteos oli juba 40-aastane ja oli noor ainult võrreldes veel vanemate inimestega. See oli mul ainult peas, aga ma ei leidnud enam ühtegi viidet sellele. Täna on mul kuri kahtlus, et Timoteus ei pidanud olema liiga noor, sest kuidagi ei ole see võimalik.

Ma ei jõudnud ka oma uurimistööga edasi. Üks teine sait netis väitis, et Timoteus oli oma pöördumise ajal 16-aastane ja reisis siis Paulusega kokku 16 aastat alates 21. aastast. Võib-olla oli ta kirja saamise ajal umbes 30ndate keskel. Kuid ka sellel leheküljel ei olnud allikaid antud ja siis loobusin uurimistööst, sest see ei ole küsimuse jaoks tegelikult oluline.

Kui vana peaks Timoteos vähemalt olema, et ta saaks sellist ülesannet, sellist teenistust täita? Kas ta võib olla näiteks 25 või noorem?

1. Timoteuse 5, 1.2;NL on midagi, mis sobib selle teemaga:

1 Ära kunagi räägi vanema mehega ebaviisakalt, vaid manitse teda kogu austusega, nagu oleks ta sinu enda isa. Räägi nooremate meestega nii, nagu oleksid nad sinu vennad. 2 Kohtle vanemaid naisi nagu oma ema ja nooremaid naisi vaoshoitult, nagu oleksid nad sinu enda õed.

Vastastikuse austusega kohtlemine on alati hea (toon teeb muusika), kuid jääb küsimus, mis on see minimaalne vanus, mis peab olema kellelgi, et me lubaksime tal meile midagi öelda?

Mul oli viimati tööl huvitav kogemus. Osalesin stressivastases töötoas (oli veel vaba koht) ja kogesin midagi, mida ma polnud ammu tööalaselt kogenud: lektor oli minust vanem.

Tavaliselt olen viimastel aastatel igal töötoas, igal koolitusel olnud alati vanem kui juhendaja. Peaaegu alati pean ma õppima noorematelt inimestelt.

Muide, ka minu ülemus on minust noorem ja kogu ülemuste ahel kuni juhtkonnani on kõik minust nooremad.

Nii et,

Parem noor kui vana?

See ei sobi päris hästi.

Soodoma loos 1Moosese 19:4,5; NL, kus Lott varjab ingleid, juhtub just see:

4 Enne kui nad olid veel magama läinud, tulid kõik Soodoma mehed - noored ja vanad - ja piirasid maja ümber. 5 Nad hüüdsid: "Lott, kus on need mehed, kes täna öösel sinu juurde tulid? Saada nad meie juurde; me rahuldame end nende peal!"

Nii et noored ja vanad võivad olla ka ühinenud kurjuses.

Loomulikult ei peaks see nii olema.

Tahaksin teiega jagada veel mõned mõtisklused teemal "vanad ja noored".

Muidugi tuleb meelde suhteliselt tuntud, peaaegu kaks ja pool tuhat aastat vana tsitaat, mis tavaliselt omistatakse Sokratesele:

Tänapäeva noored armastavad luksust. Neil on halvad kombed, nad põlgavad autoriteeti, nad ei austa vanemaid inimesi ja kuulujutlustavad seal, kus nad peaksid töötama. Noored ei tõuse enam püsti, kui vanemad sisenevad tuppa. Nad lähevad oma vanematele vastuollu, uhkeldavad seltskonnas, ahmivad lauas magusat, ristivad jalgu ja kiusavad oma õpetajaid
.

Noh, kas ma kuulen "Õigus!"?

Isegi selline õpetlane nagu Sokrates ei saanud ilmselt hakkama sellega, et ajad ja mõtteviisid muutuvad pidevalt.

Halbade kommete all võib mõista seda, et asju ei tehta samamoodi, sest inimene ei saa enam aru, mis mõte neis peitub.

"Autoriteedi põlgamine", "eakate austamata jätmine" ja "jutuajamine seal, kus peaks töötama" võib tähendada ka asjade kahtluse alla seadmist, sellest rääkimist, mis on mõistlik, ja mitte enam lihtsalt juhiste mõtlemata täitmist.

Mõned õpetajad tunnevad end ka kiusatuna, kui neid küsitletakse. Ja üks väide on eriti silmakirjalik: kõik armastavad luksust, olgu nad siis vanad või noored.

Kontrastina võiks muidugi otsida mõne tsitaadi vanade kohta, kus on sarnaseid pööravaid süüdistusi.

Ma tegin mõned otsingud, kuid kõige rohkem meeldis mulle üks tsitaat Ameerika börsispekulandilt Bernard Baruchilt:

Minu jaoks tähendab vanaks olemine alati seda, et ma olen viisteist aastat vanem
.

Ma võin sellega nõustuda.

Naljakate anekdootidega võiks jätkata tundide kaupa, kuid me oleme siin kiriklikul jumalateenistusel.

Mis on meie missioon?

Meie missioon

Matteuse 28:18-20; NL

18 Jeesus tuli ja ütles oma jüngritele: "Mulle on antud kogu võim taevas ja maa peal. 19 Seepärast minge kõigi rahvaste juurde ja tehke neid jüngriteks. Ristige neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja 20 õpetage neid pidama kõiki käske, mis ma olen teile andnud. Ja ma kinnitan teile: Ma olen teiega alati, aegade lõpuni."

See on meie tõeline missioon.

Nüüd palun lahutage end mõtetest nagu, ma pean nüüd majast majja kõndima, laulma jalakäijate tsoonis jne. See võib olla üksikisikute puhul nii, kuid see ei ole asi. Asi ei ole nüüd tegevuses.

Me oleme koos kirik, me kummardame koos, me jagame oma elu, oma rõõme ja muresid. Me otsime linna parimat, niipalju kui suudame. Me tahame olla avatud uutele inimestele ja me tahame koos välja selgitada, mida Jumal täna meile tahab.

Ma usun, et me peame koos mõtlema sellele, kuidas me tahame kirikut elada, meie väärtustele, vanad ja noored.

Ainult nii saame me täita Jeesuse missiooni. Kuidas me peame kirikut elama, et inimesed oleksid valmis Jeesuse kohta küsima? See on noorte ja vanade ülesanne.

Ja Jeesus on lubanud, et ta on alati meiega, kuni aegade lõpuni. Ja ainult nii on kogudusel mõtet: olla koos Jeesusega Kristusega.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks.