Alandlikkus ja teadmised: Mida ma tegelikult tean?

Alandlikkus, termin möödunud ajastust? Mis see on, kas ma vajan seda ja mida ma tegelikult tean?

Service, , , Kreuzkirche Leichlingen, rohkem...

automaatselt tõlgitud

Sissejuhatus

Mul oli paar nädalat tagasi huvitav telefonikõne. Tegemist oli ühe ühingu esimehega, mille liige ma endiselt olen, ja me rääkisime kõigepealt ühingu tulevikust. Hiljem jõudsime üldisematele teemadele ja selgus, et minu vestluspartner ei soovinud end Corona vastu vaktsineerida. Samuti pidas ta Merkelit lolliks, sest ta avas 2015. aastal piirid pagulastele ja oli ka seda meelt, et tuulegeneraatorid raiuvad linnu.

Ma neelatasin vestluse käigus paar korda alla, sest ma näen neid kolme punkti üsna erinevalt, mida ma ka objektiivselt öelda oskasin.

Kuid ma ei tahtnud niikuinii oma arvamuskuplisse jääda ja pealegi meeldis mulle see mees ja nii me rääkisime telefonis peaaegu tund aega.

Tagantjärele pidin ma selle vestluse üle veelgi sagedamini järele mõtlema. Meie ühiskond näib mõnikord olevat lõhestunud, eriti sellistes küsimustes nagu kliimamuutused, koroona ja varjupaigataotlejad.

Minu tähelepanekute kohaselt esineb kliimaskepsis, vaktsineerimisskepsis ja varjupaigaskepsis sageli koos ja AfD püüab leida oma valijaid just selles inimrühmas.

Ma ei tea, kas inimene, kellega ma telefonitsi rääkisin, on AfD sümpaatia pooldaja. Aga eks ikka peab olema võimalik üksteisest hästi aru saada, isegi kui arvamused lahknevad. Aga ennast ei tohi seejuures painutada.

Ja kui ma näeksin teda uuesti mõnel klubi kohtumisel, oleksin õnnelik, kui saaksin temaga uuesti rääkida. Nagu ma ütlesin, hoolimata mõnest tema arvamusest, leidsin ta olevat tore.

Aga kui vaadata näiteks teemat "tuuleenergia" mainitud teemadest ja lugeda näiteks Vikipeedia artiklit "Tuuleturbiin", kus on kirjeldatud ka tuulegeneraatorite riske ja probleeme, siis saab päris hästi aru, et väljend "lindude purustamine" tuulegeneraatorite kohta on tegelikult rumal jutt. On üksikuid olukordi, kus tuulegeneraatorid tuleks teatud aegadel mõnes kohas sulgeda, sest teatud linnuliigid lendavad siis sageli ja on suurem linnulöögi oht.

Kanada uuringus on kindlaks tehtud, et tuuleturbiinide poolt tapetud lindude arv on 20 000-28 300, samal ajal kui inimtegevuse tõttu hukkub 270 miljonit, kasside poolt 200 miljonit ja kokkupõrke tõttu hoonetega 25 miljonit lindu.

Ma olen rääkinud tuuleenergiast, sest tahan selgitada, et paljud probleemid on väga keerulised ja neid tuleb vaadelda väga diferentseeritult. Lihtsad loosungid, nagu "linnupurusti", ei tee lihtsalt õiglust faktilistele küsimustele.

Lihtsad loosungid ja avaldused keeruliste küsimuste kohta, seda juhtub mõnikord ka kristlastega.

Kas

Kristlased kalduvad lihtsate seletuste poole?

Siin mängib rolli ka mõiste "vandenõuteooria", mis mulle tegelikult ei meeldi, kuid kuid kuidagi sobib see enamiku avaldustega, mida olen kuulnud mõnelt kristlasest tuttavalt:

Need olid kõik kristlaste avaldused. Mis mind alati kõige rohkem häirib, on see, kui rõhutatakse, et ei karda: "Ma ei karda!!!".

Seega, ühest küljest, kuigi hirm on halb nõuandja, on see tegelikult midagi täiesti normaalset. Luther kirjutab seda nii ilusasti Johannese 16:33b; LUT:

Maailmas kardate te, aga olge rõõmsad, ma olen maailma võitnud.

Ja ma usun, et see on midagi, millega me ikka ja jälle kokku puutume. Ja Jeesuse lohutus on midagi, mida me peame samuti ikka ja jälle visualiseerima ja uuesti kogema.

Jah, kui tüüpilised on sellised avaldused kristlastele, kui altid on kristlased lihtsustatud avaldustele, vandenõuteooriatele?

Seega tuleb ühest küljest öelda, et meil, kristlastel, on justkui salajane teadmine, nt 1. Korintlastele 1:21; NL

Kuigi maailm on läbi imbunud Jumala tarkusest, ei suuda ta teda oma tarkuse kaudu leida. Jumal on kasutanud sõnumit, mis tundub mõttetu, et päästa kõik, kes seda usuvad.

Kuna meie, kristlased, oleme vähemuses, vähemalt enamikus maailma osades, tähendab see salm ka seda, et valdav enamus peab evangeeliumi mõttetuks ja see on sellele valdavale enamusele suletud.

Meie, kristlased, teame, et evangeelium on tõene ja loomulikult ei taha me, et see jääks saladuseks. Kuid paljud inimesed ei mõista evangeeliumi saladust või ei taha seda mõista.

Kristlasena võib inimene lasta end meelitada, et ta lihtsalt aktsepteerib kristlaste teisi väiteid tõena, kuigi need võivad olla mõttetused.

Ma arvan, et me peame siinkohal olema üsna tagasihoidlikud. Tegelikult on ainult mõned tõeliselt tõesed väited, mille taha me ei saa tagasi tõmbuda:

Minu arvates ei ole palju ühemõttelisemat tõde. Kõigi teiste väidete ja küsimuste puhul peame olema äärmiselt tagasihoidlikud.

Me ei tea tegelikult midagi. Nii paljude küsimuste puhul saame vaid koguda teavet, vahetada mõtteid ja püüda kujundada arvamust kaitsvalt ja tagasihoidlikult.

Võtame väite: Corona on kahjutu. Millele see põhineb? Enamik teadlasi ei ole sellel arvamusel. Aga siis on väga kummalisi jutlustajaid, kes kuidagi seostavad Coronat lõpuaegadega ja on ka kristlasi, kes seda usuvad. Või siis sellised väited nagu, et vaktsiini ei ole piisavalt kaua testitud. Õppisin ülikoolis bioloogiat mikrobioloogia kõrvalainetena, aga ma ei julgeks kunagi sellist väidet teha, ma ei tea sellest midagi.

Teisi väiteid, nagu näiteks geneetilise materjali muutmine mRNA-vaktsiini kaudu, võin ma juba hinnata kui mõttetust, vähemalt pärast seda, kui ma värskendasin oma maetud ülikooliteadmisi Vikipeedia artikliga mRNA kohta.

Ma ei oska mõne avalduse kohta enam midagi öelda. Üks avaldus, mida ma kuulsin, kuigi mitte kristlaselt, oli ühelt naiselt, kes karjus oma poiss-sõbrale: "Ära vaktsineeri ennast AstraZeneca'ga, muidu jääd sa viljatuks." Ma olen sealt välja läinud.

Me usume palju igapäevaelus. Näiteks sõidame autodega üle sildade ja usaldame, et insenerid ja ehitajad ei ole ehitamisel või hooldamisel vigu teinud. Ja ometi varises 2018. aastal Itaalias Genovas üks sild kokku.

Kahtlemine ja muretsemine on hea, kuid viisil, mis võtab alandlikult arvesse enda teadmatust.

Aga ma lihtsalt eeldan, et enamik meist, kristlastest, teeb sama. See vastaks vähemalt minu isiklikule kogemusele.

Kokkupuude teistmoodi mõtlevate inimestega

Tuleme tagasi vestluse juurde, mida ma sissejuhatuses kirjeldasin. Ühiskonnas on juba märgata teatavat lõhestatust, eriti kliimamuutuse, sisserände ja Corona teemadel.

Kuid on ka muid küsimusi, mis jagavad. Mind isiklikult häirib keeleline sooritus, tärnide või koolonitega. Ma olen nüüd paigaldanud oma brauserisse plug-in'i, mis filtreerib veebilehtedelt välja soolise sõnastuse. See ei tööta veel mobiilsetes seadmetes, kuid enamasti surfan ma arvutis. Minu jaoks on see lihtne lahendus, aga kas see on õige?

Me peaksime olema ettevaatlikud, et me ei jääksime arvamuste mullidesse. Me peame tegelema probleemidega alandlikult. Ja seda tehes peame õppima taluma ka sisulisi konflikte.

Veel üks näide poliitikast: Ma isiklikult arvan, et kliimamuutus on probleem ja ma arvan, et me peaksime senisest veelgi kiiremini üle minema taastuvatele energiaallikatele: Rohkem tuulegeneraatoreid, rohkem päikesekatuseid, rohkem detsentraliseeritud energiatootmist. Poliitiliselt oleksin selles küsimuses ilmselt üsna lähedal rohelistele. Teisest küljest on roheliste seas valju hääli, kes tahavad abordi täielikult liberaliseerida. See ei sobiks mulle üldse. Seepärast ei saaksin ma end poliitiliselt mugavalt tunda roheliste mullis.

Kuid ma sooviksin säilitada selle diferentseeritud vaatenurga.

AfD programmist leiate tõenäoliselt ka mõistlikke punkte, kuid enamik punktidest ei ole minu jaoks vastuvõetavad. Ma kindlasti ei hääleta AfD-d.

Kuid ma arvan, et on oluline teada, miks te arvate, et midagi on hea ja miks mitte, ning olla teadlik oma ebatäielikest teadmistest. See on see alandlikkus, mille juurde ma selles jutluses ikka ja jälle tagasi pöördun.

See kehtib eriti siis, kui astute vahetusse inimestega, kes mõtlevad teisiti, st kui lahkute oma arvamuskuplist. Te ei pea painduma, kuid te peate vähemalt mõistma, mida teine inimene arvab, ja ideaalis suutma mõista, kuidas ta selleni jõuab.

Näide selle kohta Pauluselt 1. Korintlastele 9:19-21; NL

19 Juutidele olen ma saanud üheks nende hulgast, et võita neid Kristuse juurde. Nendega, kes järgivad seadust, käitun ma samamoodi - kuigi ma ei allu seadusele -, et võita neid Kristusele. 21 Kui ma olen paganate juures, kellel ei ole juudi seadust, kohandun ma neile nii palju kui võimalik, et võita neid Kristusele. Kuid ma ei eirata seejuures Jumala seadust, vaid järgin seda seadust, mis mul on Kristuse poolt. 22 Kui ma olen nõrkade juures, siis muutun nende juures nõrgaks, et võita neid Kristusele. Jah, ma püüan leida kõigi inimestega ühist keelt, et võita vähemalt mõned neist Kristusele.

Ühest küljest kohandub Paul võimalikult palju inimestega. Ja see hõlmab loomulikult ka arusaamist sellest, mis inimest liigutab, mida ta mõtleb. Kuid Paulus ei paindu, ta rõhutab, et ta kuulub ikkagi Kristusele. Ja ta ei varjata seda, sest muidu ei oleks ta suutnud kedagi Jeesusele võita.

Minu arvates on see salm selles tõlkes väga ilusasti sõnastatud: "ühise keele leidmine", ühine alus vestluseks. Inimestega vahetatakse mõtteid, võetakse neid tõsiselt kui inimest, varjamata erinevaid arvamusi. Nii luuakse suhe ja võib-olla või loodetavasti muutuvad need vestluskaaslased ka uudishimulikuks selle Jeesuse suhtes, kes loodetavasti kujundab meie elu mingil viisil.

Oma arvamuskuplist lahkumine tähendab ka oma mugavustsoonist lahkumist. Loomulikult ei ole see lihtne. Palju meeldivam on vahetada mõtteid mõttekaaslastega.

Kuid oma edasise arengu seisukohalt on positiivne seista silmitsi teiste arvamustega, isegi kui need võivad tunduda üsna tobedad. Ja lisaks võib olla ka võimalus kuidagi uusi inimesi Jeesuse juurde suunata.

Aga inimesed, kes mõtlevad ja teevad tõelist jama?

Jeesus kohtub inimestega, kes käituvad taunitavalt

Mulle meenub näiteks Jeesus, kes tuli hästi toime maksukogujatega.

Oluline on meeles pidada, et maksukogujad olid enamasti korrumpeerunud ametnikud. Nende ülesanne oli teenida riiki ja kodanikke ning paljud neist rikastusid kodanike arvelt. Jeesus muidugi ei kiitnud nende tegevust heaks, kuid ta oli nendega siiski ühenduses, nt Matteuse 9:10; NGÜ:

10 Hiljem oli Jeesus külaline Matteuse majas. Paljud maksukogujad ja teised inimesed, keda peeti patusteks, olid tulnud ja jagasid sööki tema ja tema jüngritega.

Ja mõned maksukogujad muutsid oma elu läbi kohtumise Jeesusega, Matteusest sai isegi üks tema jüngritest.

Kas Jeesus läheks täna näiteks parempoolsesse pubisse, et rääkida sealse rahvaga? Tõenäoliselt küll.

Tõenäoliselt juhtus temaga sama, mis Matteuse 11:19, kus Jeesust nimetati maksukogujate ja patuste sõbraks. Seejärel nimetataks teda pärast neonatsidega rääkimist parempoolsete sõbraks.

Nüüd on ka sellised võrdlused keerulised. Kindlasti peame parempoolset vägivallatsejat, kes näiteks paneb põlema varjupaigataotlejate varjupaiga, "hullemaks" kui korrumpeerunud ametnikku. Paremini mõtlev inimene, kes maksab makse ja järgib seadusi, kuid levitab parempoolseid loosungeid, ei ole rahaliselt nii halb kui korrumpeerunud ametnik, kes rikastub üldsuse arvelt.

Me mõistame kiiresti, et sellised võrdlused ei vii kuhugi ega ole mõttekad.

Aastaid tagasi olin ma Reinimaa piirkondliku ühingu koosolekul ja üks külalisesineja rääkis seal neonatsidest. Üks protestantlik kogudus kuskil Ruhri piirkonnas välistas selgesõnaliselt neonatsid oma kirikufestivalilt.

Tekkis arutelu: Kuidas oleks Jeesus käitunud?

See jääb muidugi keeruliseks, eriti kui neonatsid ilmuvad ähvardavalt, mis ei ole haruldane. Kuidas on lood teiste kirikufestivali külastajatega, näiteks välismaiste juurtega inimestega?

Ma ei usu, et siin on olemas mingi imerohi, vaid tuleb võidelda iga üksikjuhtumi puhul õige otsuse eest. Ja ka siin on vaja teatavat alandlikkust, sest te ei saa olla kindel, kas te ei oleks teistsuguses keskkonnas sellistele mõtetele avatud.

Muide, Jeesus pöördus mitu korda selle osaduse poole maksukogujate ja patuste suhtes, nt ka Matteuse 9:11,12; NGÜ

11 Ja kui variserid seda nägid, ütlesid nad jüngritele: "Kuidas saab teie Meister süüa koos maksukogujate ja patustega?". 12 Jeesus kuulis seda ja vastas: "Mitte terved ei vaja arsti, vaid haiged.

Patused, ja meie oleme nende hulgas, vastutavad ühelt poolt oma pattude eest, kuid on ka kuidagi haiged ja vajavad arsti Jeesust.

Ja patused mõtlevad tihtipeale ka halbu mõtteid ja teevad ka halbu tegusid. Ja loomulikult on ka paremäärmuslaste mõtted halvad mõtted ja sageli ka halvad teod. Ja ka need inimesed vajavad Jeesust.

Kuid mind ei puuduta ainult paremäärmuslased, vaid üldiselt inimesed, kellel on kummalised või võib-olla isegi kahjulikud ideed. Me kohtame ka selliseid inimesi ja saame ehk võimaluse osutada Jeesusele.

Ja kui keegi teist ei tea, kuidas seda teha, siis võib Jumalalt seda tarkust paluda. Nii on öeldud Jakoobuse 1:5.

Ja see kehtib muidugi kõigi vestluste kohta.

Kokkuvõte

Ma võtan kokku.