Sissejuhatus
Kas meie, inimesed, oleme universumis üksi? Kas teistel planeetidel on sarnaseid intelligentseid olendeid?
Inimesi eristavad loomadest eelkõige need metafüüsilised küsimused: küsimus tähendusest ja muidugi küsimus Jumalast. Meie tänaste teadmiste kohaselt ei esita loomad endale selliseid küsimusi.
Võib-olla on kuskil universumis teisi intelligentseid olendeid, kes tegelevad selliste küsimustega. Väljaspool meie päikesesüsteemi on juba avastatud palju planeete, nn eksoplaneete. Ja mõned neist võiksid olla elamiskõlblikud oma suuruse ja tähest kauguse poolest.
Loomulikult ei tea me seda täpselt, sest me saame seda ainult väga kaudselt kindlaks teha, kuid isegi kui me seda teeksime, ei ole see meie elu jaoks tegelikult oluline. Informatsiooni ei saa edastada kiiremini kui valguse kiirus ja isegi kui lähimal naabertähel oleks intelligentset elu, oleks see ikkagi 4 valgusaasta kaugusel. Sidepidamine oleks siis keeruline.
Okei, seega ei ole oluline, kas inimkond on universumis ainulaadne.
Mis saab üksikisikust? Kui ainulaadne või kui oluline on üksik inimene?
Mulle meenus 1977. aasta juhtum, mida mõned teist ehk mäletavad, kui RAFi poolt toimusid terrorirünnakud, nn Saksa sügis.
Terroristlik organisatsioon RAF röövis Hanns Martin Schleyeri, tollase tööandjate liidu esimehe, ja seejärel mõrvas ta. Ma ei hakka nüüd üksikasjadesse laskuma, kuid kui olete huvitatud, võite sellest lugeda Vikipeediast.
Ka juht ja kolm kaasas olnud politseiametnikku mõrvati röövimise käigus.
Hanns Martin Schleyeri järgi nimetati siis kontserdisaal, sihtasutus ja mitmed tänavad.
Küsisin endalt: miks ei ole saal saanud nime juhi või mõne kolme politseiniku järgi? Heinz Marcisz, Reinhold Brändle, Helmut Ulmer ja Roland Pieler. Keegi ei tea neid nimesid. Kas Schleyer on tähtsam kui need inimesed?
Lisaks oli Schleyer Kolmanda Reichi ajal üsna veendunud natsist. Näiteks alates 1943. aastast tegutses ta aktiivselt ühingus, mille eesmärk oli Tšehhi majanduse ariseerimine ja sunnitööliste hankimine Saksa Reichi jaoks. Ta tõusis selle ühingu presidendi büroo juhatajaks. Ta oli ka SS-Hauptsturmführer, veetis pärast sõda kolm aastat sõjavangis USAs ja oleks tõenäoliselt jäänud vangi, kui ta poleks denasustamise käigus oma SS-ametijärgu kohta valetanud.
Kontserdisaali nimetamine endise hardcore natsisti järgi? Hmm. Aga kui mõelda teistmoodi: kui see saal oleks saanud nime näiteks autojuhi järgi, kas see oleks kuidagi õigustanud tollast mõrva? See oleks samuti vale.
Kuid ma oleksin siiski soovinud, et vähemtähtsaid tegelasi oleks vähemalt meedia seisukohalt samamoodi tunnustatud nagu ilmseid kuulsusi. Miks siis mitte Heinz Marcisz Hall?
Jätame nüüd poliitika ja võtame küsimuse kaasa: Kes on oluline ja miks?
Psalm 139
Ma tahaksin teile ette lugeda 139. psalmi:
Mis on sellel tegelikult pistmist 70ndatest pärit looga?
Psalmist kirjeldab siin oma isiklikku lähedust Jumalale. Ta kogeb, et ta on Jumalale uskumatult tähtis; kõikvõimas Jumal hoolib temast isiklikult. Kuid ta ei ole oluline mitte ainult kui üks paljudest, vaid ta on Jumalale lausa ainulaadne.
Ja ma usun, et see kehtib meie kõigi kohta.
Käime läbi üksikud punktid:
Jumal tunneb mind täpselt
Ta on minu südant proovile pannud, mis tähendab, et ta teab mu suhtumist, mu mõtteviisi, ta teab, milline ma tegelikult olen.
Ta teab mu mõtteid ja plaane, mu eesmärke ja ka mu unistusi.
Ükskõik, mida me ütleme või teeme, ta mõistab, miks me seda teeme.
See võib kõlada natuke nagu jälgimine, kuid pigem on tegemist sellega, et ta tunneb meie vastu positiivset huvi ja tunneb meid seega sisemiselt.
Siin ei ole mingit hinnangut tegutsemise ja mõtlemise kohta. Küsimus on ainult mõistmises.
Ja psalmist on põhimõtteliselt veendunud, et Jumal tahab teda kaitsta.
Jumal on alati minuga
Te ei saa põgeneda Jumala juuresoleku eest. Nii taevas kui ka surnute maailmas on Jumal olemas. Kaugemal merel või pimeduses ei saa te Jumala eest peitu pugeda. Üleval, all, kaugel või pimeduses - see on väga poeetiline kirjeldus sellest, et Jumal on teiega, ükskõik kus te ka ei oleks.
Negatiivne vaade oleks see, et Jumalast ei saa põgeneda, positiivne vaade on see, et Jumalat ei saa kaotada ja ma olen selle üle õnnelik.
Psalmist on kindel, et Jumal juhib teda, isegi kui ta on kaugel. Ja isegi igas pimeduses paistab Jumala valgus.
Inimene kui Jumala plaan
Ja iga inimene on Jumala plaan. Ma loen selle uuesti ette:
Ja siin oleme tagasi unikaalse juures.
Iga inimene on väärt, et tema järgi nimetataks kontserdisaal, isegi planeedi võiks nimetada iga inimese järgi, sest ta on imeline, suurepärane ja imeliselt loodud, ainulaadne.
Loomulikult me ei tunne seda. Võib-olla on meil mingi nõrkus, võib-olla oleme oma elus juba mõne asja vastu seina visanud. Me pole ju midagi erilist.
Jah, igaüks meist on eriline, ainulaadne ja vähemalt Jumal teab seda.
Jumala mõtted
Psalmist mõtiskleb ka Jumala mõtete üle.
See väljend "minu kohta" on teistes tõlgetes esitatud ka kui "minu jaoks". Algne heebrea sõna võimaldab mõlemat tõlget.
Teadmine, mida Jumal mõtleb, tundub absurdne, kas pole? Kuidas te sellisele järeldusele jõuate? Asi ei ole teadmises või analüüsimises, vaid teadmises, et Jumal mõtleb sinust, et Jumal on seal oma mõtetega.
Ja Jumala mõtted on ka teiega. Sest sa oled oluline ja ainulaadne.
Viha ja viha?
Ja siis tuleb selles psalmis üks mõnevõrra sobimatu lõik.
Viha ja viha, kuidas see sobib?
"Jumal, kui sa vaid hävitaksid kurjad!..."
Me mõistame siinkohal, et selline psalm ei ole õpetlik tekst ega juriidiline tekst. On inimesi, kes usuvad, et kristlased peavad tegema kõike, mis on Piiblis kirjas. Nad kujutavad ette, et Piibel on seaduseraamat ja kristlased on tahteta zombid, kes järgivad kõike ilma mõtlemata.
See psalm teeb selgeks, et see ei ole nii. Psalmist mõtiskleb kõigest intensiivselt.
Aga tal läheb paksuks kurgu inimeste üle, kes Jumalat tagasi lükkavad, ta on vihane. See teeb ka selgeks, et sellised psalmid on tegelikult laulud, milles väljendatakse mõtteid ja tundeid ning mõnikord on sinus agressiivsust ja viha, mis on ilmselt igaühe puhul nii.
Muide, Uus Testament teeb üsna selgeks, et sellised tunded ei pruugi olla õiged ja kindlasti ei ole neist kasu.
Roomlastele 12:17-21; NL kirjeldab seda ilusti:
Suurepärased värsid, kuid väga raske. Sageli tahaks pigem koos psalmistiga hüüda: Jumal, anna neile üks üle.
Kuid psalmist ei peatu oma vihale ja vihkamisele.
Avasta koos Jumalaga ja tunne mu südant
Kas me tõesti tahame, et Jumal meid kontrolliks?
Või meeldib meile pigem "ma tahan jääda selliseks, nagu ma olen"? Või lühidalt: "Ma olen just selline nagu olen!"
Ma arvan, et on vale niimoodi elada, sa tekitad endale ja teistele tihtipeale piisavalt kurbust.
Probleem on muidugi selles, kes ütleb teile, mis on õige? On palju näiteid, kus tõde on seotud inimeste või rühmadega. See on tore ja mugav. See on olemas ka ühiskonnas, kus mõned inimesed väidavad uhkelt, et nad mõtlevad ise, kuid lõppkokkuvõttes tuginevad ainult võõraste inimeste kummalistele YouTube'i videotele.
Milline on tee igavese elu poole? Siinkohal tuleb küsimus, kuidas seda õigesti teha.
Ja see toob meid Jeesuse Kristuse juurde. Tema kohta öeldakse Johannese evangeeliumi alguses, et ta on tõeline valgus, mis valgustab kõiki inimesi (Jh 1:9). Jeesuse kaudu leiame tee igavesse ellu. Seda ütleb ta ise (Jh 14:6; NL):
Muidugi oleks lihtsam öelda, et tõde on olemas siin meie kogukonnas, ainult siin meie YouTube'i kanalil. Aga see ei oleks õige.
Me teeme neid teenuseid oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt, sest me oleme loomulikult ebatäiuslikud ja vigased inimesed. Kindlasti olid mõned punktid selles jutluses ka nii selged, võib-olla oli võrdlus Schleyeriga alguses rumal sissejuhatus, see lihtsalt tundus mulle kuidagi sobiv.
Kuid meie kui kirik tahaksime jagada seda tõde, seda Jeesust Kristust, paljude teistega ja aidata inimesi ka praktiliselt.
Inimeste praktiline abistamine ja Jeesuse sõna levitamine kuuluvad kokku. Kirik, mis loobub ühest või teisest, kaotab oma eelise ja lõpuks kaob ka tema olemasolu mõte.
Ka siin peame me kristlastena endalt küsima: mis on meie kavatsus ja eesmärk?
Kui on keegi, kes tahaks ühineda ideede ja energiaga, et rääkida teistele Jeesusest ja aidata inimesi, siis võtke meiega ühendust.
Me teame ainult ligikaudselt, kui palju inimesi vaatab, kuid me teame ainult mingil määral, kes nad on.
"Näita meile, millal me valele teele läheme, ja juhata meid igavesse ellu."
Kokkuvõte
Lubage mul teha kokkuvõte.
- Täna oli juttu sellest, kes on oluline ja lõppkokkuvõttes on igaüks oluline, sest ta on Jumala silmis ainulaadne ja oluline. Ja me vaatasime 139. psalmi:
- Jumal tunneb mind ja sind täpselt. Ta teab meie mõtteid, plaane, eesmärke, unistusi ja ta mõistab meid .
- Ja ta on alati minuga ja sinuga. Tema eest ei saa põgeneda, aga teda ei saa ka kaotada
- ja iga inimene on väärt, et tema järgi nimetataks midagi suurt . Ükskõik
- , kuidas me end tunneme, mida me oleme valesti teinud, igaüks meist on Jumala silmis eriline .
- Sageli ei ole me vabad vihast ja vihkamisest ja me võime seda Jumala ees väljendada. Kuid kas me jätaksime selle viha ja kättemaksuhimu pigem Jumala hooleks ja otsiksime rahu oma kaasinimestega ?
- Kas me tahaksime, et Jumal meid uuriks? Kas me tahaksime lasta end Jeesuse kui igavese elu teega siduda ? "Näita meile, millal me valel teel oleme, ja juhata meid igavese elu teele."