Eetika, mille eest ja mida see mulle maksab?

Sissejuhatus

Tahaksin täna alustada otse piiblitekstiga (Matteuse 14:1-12;NEÜ):

1 Umbes sel ajal kuulis ka Heroodes Antipas, Galilea valitseja, mida Jeesusest räägitakse. 2 "See ei ole keegi muu kui Ristija Johannes," ütles ta oma rahvale. "Ta on surnuist üles tõusnud, seepärast lähtuvad temast sellised väed." 3 Heroodes oli tegelikult lasknud Johannese kinni võtta, siduda ja vangi viia. Süüdlaseks oli Heroodias, tema kasuvenna Filippuse naine, 4 sest Johannes oli talle öelnud: "See on seadusega vastuolus, et sa teda saad." 5 Heroodes oleks tahtnud teda tappa, kuid kartis rahvast, kes pidas Johannest prohvetiks. 6 Võimalus tuli, kui oli Heroodese sünnipäev. Sel puhul esines Heroodiase tütar külalistele tantsijana. Heroodesele meeldis ta nii väga 7, et ta lubas vande all anda talle kõik, mida ta soovib. 8 Siis ütles ta oma ema õhutusel: "Ma tahan, et sa annaksid mulle siin kandikul Ristija Johannese pea." 9 Kuningas oli pahane, kuid kuna ta oli kõigi külaliste ees vande andnud, käskis ta täita tüdruku soovi 10 ja lasi Johannese vanglas maha raiuda. 11 Tema pea toodi kausis ja anti tüdrukule, kes andis selle edasi oma emale. 12 Siis tulid Johannese jüngrid, võtsid surnukese ja matsid ta maha. Seejärel läksid nad Jeesuse juurde ja jutustasid talle, mis oli juhtunud.

Ma ei tea, kas ma olen varem kuulnud jutlust selle teksti kohta. Esmapilgul kõlab see rohkem nagu Game Of Throwns kui Piibel, kuid see on tõeline sündmus ja mitte väljamõeldud, ning üks punkt selles tekstis kõnetas mind eriti, millest tahaksin hiljem lähemalt rääkida.

Jeesuse imed

Aga ka selle loo algus on huvitav. See algab imetegudega, mida Jeesus tegi ja millest inimesed üksteisele rääkisid.

Galilea valitseja Heroodes Antipas, kes muide oli Heroodes Suure poeg, kellest me igal aastal jõulude ajal kuuleme, tõlgendab neid imesid kui ülestõusnud surnu tegusid.

Ilmselt uskusid inimesed tol ajal imedesse palju rohkem ja tõlgendasid palju asju.

Me teame Piiblist, et oli ainult üks tõeline surnute ülestõusmine koos olemuse muutumisega, nimelt Jeesuse Kristuse ülestõusmine.

Oli ka teisi juhtumeid, kus surnud äratati üles, näiteks Laatsarus, kuid need inimesed jäid tavalisteks inimesteks ja elasid siis normaalselt edasi ning surid mingil hetkel uuesti.

Kuidas tõlgendaksid tänased inimesed selliseid imelisi tervenemisi, nagu Jeesus tol ajal tegi, ja räägiksid neist teistele?

Esoteeriliselt meelestatud inimesed räägiksid ilmselt vaimsetest tervenemistest, ratsionalistlikud inimesed püüaksid ehk leida seletusi, et see kõik oli psühhomaatiline jne.

Inimesed püüavad väga sageli kõike seletada, mõista ja kontrollida.

Eriti üleloomulike tervenemiste puhul komistan ma selle üle ikka ja jälle. Tegelikult on ka tänapäeval veel tervendamise andeid, nagu näiteks 1. Korintlastele 12:28 öeldakse. Ma lihtsalt ei ole nii kindel, kuidas see täpselt mõeldud on. Mõnes selle lõigu tõlkes on öeldud, et Jumal annab andeid terveks teha, teistes tõlgetes on öeldud, et on inimesi, kellel on tervendamise and.

Kas Jumal annab siis üleloomulikke tervendamisi mõnedele inimestele erilistes olukordades või on kristlasi, kellel on praktiliselt alati tervendamise and ja kes saavad seda alati kasutada?

Kreeka põhitekst näib lubavat mõlemat tõlget. Minu jaoks on teine tõlgendus üsna raske, sest see tundub mulle nagu Jumala armuandide kontrollimine ja domineerimine. Aga võib-olla ma eksin.

Jätame nüüd selle teksti sissepääsupunkti ja jõuame tuumani.

Uus inimene

Ma loen uuesti salmid 3 ja 4:

3 Sest Heroodes lasi Johannese kinni võtta ja siduda ning vangi viia. Heroodias, tema kasuvenna Filippuse naine, oli süüdi, 4 sest Johannes oli talle öelnud: "See on seadusevastane, et sa teda saad."

Käsi südamel: kes teist näiteks kirjutas sellise avalduse Saksamaa endisele kantslerile Schröderile, kui ta valis endale naise number 5?

Schröder pidi tegelikult maksma oma 5. naise endisele abikaasale hüvitist valu ja kannatuste eest, sest lahutuse tingimuseks oli, et see naine peab Schröderist uuesti lahku minema, sest kui nad veel abielus olid, oli tal juba suhe Schröderiga.

Seda ei juhtunud, mispeale eksabikaasa kaebas Schröderi kohtusse ja võitis.

Sellise uudise puhul tekib küsimus, miks see üldse uudiseks saab. Leidsin selle kohta artikli ainult Bild.de'st, uudisteportaalist, mida ma tavaliselt väldin.

Pealiskaudselt tundub, et tegemist on sarnase juhtumiga.

Ilmselt võttis Heroodes oma vennalt Filippuselt naise ära ja abiellus temaga ise ja see oli tolleaegse seaduse vastu. Ja naine oli sellega ilmselt nõus, sest ta õhutas Heroodest Johannest vangi heitma.

Ma ei taha siinkohal pikemalt peatuda, kas selline seadus oleks tänapäeval veel mõistlik või mitte. Mina isiklikult usun, et seadusandja peaks keskenduma valdkondadele, mis tagavad kooselu säilitamise, ja mitte valitsema kuni isikliku elu küsimusteni välja.

Isiklikult arvan üldiselt, et abielulahutus on vale ja Piibli järgi ei ole see soovitud. Kuid me kõik oleme vigased, patused inimesed ja selle tulemusena võime üksteise suhtes nii süüdi olla, et see ei ole enam võimalik. Seetõttu on lahutused alati olemas ja minu arvates on ka õige, et süüpõhimõte on abielulahutuse puhul kaotatud. Milliste kriteeriumide alusel peaks ju lahuselu puhul süü üle otsustama?

Eetika hind

Aga nüüd jõuame lõpuks teksti tuumani.

Tehkem endale selgeks, mille eest Johannes vangi pandi. Ta kritiseeris valitseja eluviisi.

Ta läks vangi eetilise küsimuse pärast.

Teda ei vahistatud mitte evangeeliumi, inimõiguste või millegi muu taolise pärast, vaid sellepärast, et ta oli kritiseerinud ühe valitseja isiklikku, vale käitumist.

Mida on eetika meile tegelikult väärt?

See on raske.

Kui meil oleks keelatud evangeeliumist rääkida, siis me loodetavasti ei järgiks seda.

Kuid kas me peaksime kritiseerima ühe inimese, pealegi üsna despootliku valitseja isiklikku väärkäitumist?

See on muide ohtlik ka tänapäeval.

Türgis on näiteks Türgi karistusseadustiku artikkel 299, mis ähvardab presidendi solvamist kuni nelja-aastase vangistusega. Alates Erdogani võimulolekust on selle paragrahvi kasutamine võrreldes tema eelkäijaga kasvanud 500% (allikas: Wikipedia).

Igasugune tema kritiseerimine on juba süüdistatud solvanguna.

Võtame näiteks kahtluse Erdogani akadeemilise kraadi kohta. Türgi seaduste kohaselt peab presidendil olema kõrgharidus. Tõenäoliselt ei ole tema esitatud dokument autentne, nimed ja kuupäevad ei vasta tegelikkusele. Nii on kirjas Wikipedias.

Puhtalt juriidilisest vaatenurgast võiks seda kritiseerida, kuid vähemalt Türgis riskitakse sellega palju, isegi vangistusega.

Kas see on seda väärt?

Kas Johannesel oli õigus kritiseerida Heroodese eluviisi? Võib ka võtta seisukoha, et võimud teevad niikuinii seda, mida nad tahavad, me kasutame aega, et osutada Jeesusele, mis oli ka Johannese missioon.

Kuid Johannese missioon ei olnud ainult Messia tulekule viitamine, vaid ta tegi ka selgeks, miks inimesed vajavad Messiat.

Näide Luuka 3, 7.8; NL

7 Ja nii ütles Johannes rahvale, kes tuli suurel hulgal tema juurde, et lasta end ristida: "Te viperuste sugu! Kes on teid veennud, et te suudate pääseda Jumala tulevasest kohtumõistmisest? 8 Tõestage oma eluviisiga, et te olete tõesti pöördunud ära oma pattudest ja pöördunud Jumala poole. Ei piisa sellest, kui ütlete: "Me oleme Aabrahami järeltulijad. Meiega ei saa midagi juhtuda." See ei tõesta midagi. Kui Jumal tahaks, võiks ta teha neist kividest Aabrahami lapsi.

Nüüd oli ka Johannes eriline inimene, kellel oli eriline missioon. Ma ei saanud nii rääkida. Ma loodan, et minu eluviisist näete natuke, et ma olen kristlane, et ma olen alati valmis viima oma vead ja patud Jeesuse ette ja et ma olen valmis ka muutuma või laskma Jumalal mind muuta.

Võib-olla saab ainult Johannese komisjonist näha, et ta oli üsna valutult oma süütegusid Heroodese vastu pidanud.

Aga veelkord, kui palju on eetika meile väärt?

Võtame näiteks "abordi" küsimuse. Roheliste ja vasakpoolsete leeris on üsna palju hääli, kes tahavad paragrahvi 218 täielikult kaotada ja peavad seda naiste põhiõiguseks.

Kui me selles küsimuses avalikult sõna võtame, teeme end ebapopulaarseks. Ja et asi selles konkreetses küsimuses veel hullemaks muutuks, on katoliku kirik, mis on alati olnud oluline abordi vastane, kõigi kuritarvitusskandaalide tõttu oma usaldusväärsuse inimõiguste kaitse osas täielikult ära mänginud.

Loomulikult ei ole see alati lihtne. Ma usun, et me oleme põhimõtteliselt ühel meelel abordi tagasilükkamise osas, ilma et läheksime liiga palju üksikasjadesse.

Muude eetiliste küsimustega on raskem. Johannes tuletas oma otsuse Vana Testamendi käsust ja ma ei usu, et tema otsus ise oleks üldse kahtluse alla seatud.

Tänapäeval tuletame oma eetilised hinnangud kogu Piiblist, ka oma kogemustest, ja seal peame sageli olema väga kaitsvad, sest loomulikult võib inimene eksida.

Ja minu arvates on ka raske hinnata, kui tõsine on väärkäitumine.

Üks näide poliitikast: Berliini poliitik Franziska Giffey oli oma doktoritöös petnud ja jäi seetõttu doktorikraadist ilma. Eksamikomisjon otsustas: "Doktorikraad omandati vähemalt tinglikult tahtliku ja märkimisväärse ulatusega pettusega. Seega ei vasta doktoritöö hea teadustava nõuetele."

Nüüd on hääli, mis ütlevad, et head poliitikat saab teha ka ilma doktorikraadita. Loomulikult on see nii.

Aga kuidas sobib tema käitumine kokku soovitud Berliini linnapea ametiga? Kuidas toimib Berliin siis teaduskeskusena?

Näeme, et eetika teema jääb keeruliseks ja ei ole harvad juhtumipõhised otsused.

Väärteo süüdistustega tegelemine

Vaatame, kuidas väärkäitumise süüdistusega tegeleti.

Heroodes oleks tahtnud Johannese mõrvata, kuid kartis ülestõusu. Võimu säilitamine seisab isiklike tundlikkuste ees, nii et ta oli kaval despoot.

Kuid ka tema (uus) naine oli Johannese kriitikast välja vihane ja nii saavutas ta Heroodese üle, et ta vähemalt vangi pandaks. Kuid sellest ei piisanud talle. Ta kasutas oma tütart, et sundida Heroodest Johannest mõrvama.

Sellest tekstist õpitakse ka seda, et ei tohiks ilma põhjuseta lubada igasuguseid asju: "Ükskõik, mida sa tahad, sa saad selle ka kätte".

Nii et teatav jääkravi kogu eufooria keskel ei tee kunagi halba.

Ilmselt oli see naine nimega Heroodias oma uhkusest nii haavatud, et ta tegutses sellest hoolimata. Lõppude lõpuks oli ikkagi oht, et puhkeb ülestõus.

Nüüd ei ole keegi meist siin despoodid või despootide abikaasad, aga kriitika võib meid häirida, mind ka.

Mina isiklikult vajan mõnikord päeva, et oma vihast üle saada ja siis distantsiga ratsionaalselt ise otsustada, kas minu suhtes esitatud kriitika on õigustatud või põhjendamatu.

Ja ka toon ja ka meedium teeb muusikat. Märkasin hiljuti, et olen analoogis palju sõbralikum kui chatis. Jah, seal kirjutatakse tihti seda, mis sind liigutab või häirib ja sõnastus on mitte harva tahtmatult terav.

Mina isiklikult tahan õppida kriitikat vastu võtma ja võimalikust viha faasist üsna kiiresti üle saada.

Ja tahaksin ka ikka ja jälle õppida kriitikat nii väljendama, et teine inimene ei vihastaks ja kindlasti ei nõuaks minu pead taldrikul.

Kokkuvõte

Võtan kokku.

Jeesuse imesid on tõlgendatud erinevalt, kuid me võime olla kindlad, et Jeesus Kristus teeb imesid ka tänapäeval.
Oleme lühidalt vaadanud meie endise kantsleri näitel, et mõnikord ei ole väärkäitumise küsimus avalikkusele oluline.
Johannes oli väga mures omaaegse valitseja eetilise väärkäitumise pärast ja läks selle eest vangi. Nüüd oli Johannese ülesanne ka rõhutada inimeste patustumist ja seega vajadust Messia järele. Ja ta tegi seda, hoolimata tagajärgedest.
Isegi kui me ei räägi nagu Johannes, peame mõnikord eetilistes küsimustes seisukohta võtma ja end võib-olla ebapopulaarseks tegema. Veel üks näide poliitikast näitas meile, et sageli tuleb eetilist käitumist vaadata üksikjuhtumite kaupa.
Kriitika võib tekitada viha ja sellega tuleb õppida toime tulema. Oluline on ka toon ja meedium. Ja me peaksime õppima kritiseerima nii, et teine inimene võimalusel ei vihastuks.