Sissejuhatus
Tahaksin täna koos teiega mõtiskleda vigade, eksimuskultuuri ja patu üle ning selle üle, kas ja kuidas need on omavahel seotud.
Tahaksin alustada ühe loo jutustamisega.
Olen ehitanud oma töökojas puidulao, mis koosneb mitmest jämedast puitlaastplaadist, et säästa ruumi ülejääkide ladustamisel. Selleks andsin oma suhteliselt vanale ja odavale ehituspoe ketassaagile päris palju tööd.
Ja järsku lakkas see häält tegemast. Ma lülitasin selle välja ja uuesti sisse, kuid miski ei toiminud. See oli juba päris viltu, aga töötas ikka veel hästi. Peatusin päevaks ja proovisin järgmisel päeval uuesti, kuid ketassaag jäi surnuks.
Väga tüütu, nii et ostsin uue, vanast veidi parema ketassae, vanast ketassaest lahti ja eemaldasin need osad, millega võib-olla veel midagi teha ja panin napid ülejäänu Tüdelü mehele teele. Mingil hetkel oli ülejäänu kadunud, see oli peaaegu kogu metall.
Mingil hetkel tahtsin jätkata, seadistasin uue sae, ühendasin selle pistikupessa ja miski ei töötanud. Kujutasin juba ette, et pean sae uuesti lahti võtma, kui proovisin teist pesa ja see töötas.
Siis langesid kaalud mu silmadest. Vana saag ei olnud üldse katki, vaid lihtsalt pesa oli rikki läinud. Sellel konkreetsel pistikupesal oli oma vooluring ja sellepärast ma polnud seda muidu märganudki.
Nii et ma rikkusin toimiva töövahendi kannibaliseerimiseks, mis tegi mulle paar päeva hinge valusalt haiget.
Viga, rumal viga, kallis viga. Olin ka vana sae jaoks teinud oma saekäru, mis muidugi ei sobinud uuele saele. Ainus asi, mida ma tegelikult teha sain, oli selle lahti võtta.
Kuidas selliste vigadega toime tulla?
Lõpuks peate sellega mingil hetkel leppima. See ei ole minu esimene kulukas viga ja tõenäoliselt ei jää see ka viimaseks, isegi kui ma püüan oma vigadest õppida.
Aga võib-olla peaksin jätma oma vaatenurga ja küsima näiteks oma naiselt, mida ta arvab sellest, et ma olen põletanud umbes 150 eurot.
Loomulikult ütlesin ma talle toona seda, ja ta lohutas mind ning oli nõus, et saan uue sae, mis on natuke parem kui vana.
Ta ise on meie abielu jooksul teinud ka kalleid vigu ja võib-olla on see ka õnneliku abielu saladus, et te ei anna teineteisele andeks mitte ainult pisiasju, vaid ka tõeliselt kalleid vigu.
Kuidas sa vigadega toime tuled?
Veakultuur ja veahaldus on juba mõned aastad olnud kuum teema, eriti töömaailmas
Ebaõnnestu varakult, et kiiresti õppida!
Tähendus: tee vigu varakult, et neist kiiresti õppida.
Üks viis sellest mõtlemiseks on pidev parendusprotsess või lühendatult CIP (Continuous Improvement Process). See on algselt pärit Jaapanist, mida nimetatakse Kaizeniks, ja selle eesmärk on aidata organisatsioonidel jääda paindlikuks, mitte jäigaks.
Ma tulen selle juurde hiljem tagasi, kuid kõigepealt tahaksin käsitleda mõistet "viga".
Viga
Vead ja patt
Nagu mulle alati meeldib teha, otsisin ettevalmistamisel internetist oma jutluse võtmeterminid "veokultuur" ja "Piibel".
Muidugi, ma leidsin erinevaid pühendusi ja peaaegu kõik neist pidasid "viga" ja "patt" sünonüümideks, millel on sama tähendus.
Jäin selle küsimuse juures hätta. Kas iga viga, mida teete või põhjustate, on patt?
Kas see, mida ma oma vana ketassaega tegin, oli patt?
Kord uurisin mitu piiblitõlget korraga sõna "viga" järele. See töötab üsna hästi selliste portaalide puhul nagu bibleserver.com.
Sõna "viga" esineb Vana Testamendis kõige sagedamini ohvriseadustes, nimelt et kõik ohvriloomad peavad olema veatud. Sellel ei ole meie tänase teemaga midagi pistmist, vaid see viitab pigem sellele, et parim peaks olema Jumala jaoks ja et me ei peaks hoidma parimat endale ja jätma vigase ülejäänu, mida me ei taha, Jumalale.
Lisaks on sõnal "viga" tegelikult sama tähendus kui sõnal "patt"; sõltuvalt piiblitõlkest kasutatakse mõnes kohas sõna "viga" või "patt".
Nii kreeka (ἁμαρτία) kui ka heebrea sõna (chat'at (חַטָּאָה/חַטָּ֣את)), mida saksa keeles on tõlgitud kui patt, on algselt tähendusega "eesmärgi vahelejäämine" ja samuti on patt ka "üleastumine".
Muide, ei ole päris selge, kust pärineb saksa sõna "Sünde", kuid on teooria, et see pärineb vanapõhja sõnast "sundr", mis tähendab muu hulgas "eraldada". See kõlab ka meile, kristlastele, tuttavalt: Patt lahutab Jumalast.
Kuid pöördume tagasi väärteo juurde.
Minu arvates on raske võrdsustada viga ja pattu.
Kindlasti võib öelda, et iga patt on viga. Kuid patt on Piiblis rohkem kui lihtsalt vale tegu.
Piibel ütleb näiteks Ro 3:9, et kõik inimesed on patu all, nagu Luther nii ilusti ütleb. See on seisund ja sellest tulenevad teod, mida tavaliselt nimetatakse "pattudeks".
Kuid tänapäeval on see mõiste tavakasutuses mõnevõrra muutunud.
Mõned "patud" on üsna rumalad, näiteks moepatud ja toitumispatud, samas kui teisi võetakse väga tõsiselt, näiteks keskkonnapatud. Mis puutub liikluspattudesse, siis on arvamused selle kohta, kui tõsiselt neid tuleks võtta, üsna jagunenud.
Miks ei ole ikka veel koroona pattusid? Näiteks, kui sa kohtud rohkem kui kahe inimesega teisest majapidamisest? Või kui lähed ilma maskita poodi? See tundub juba nii erinevalt halb, kas pole?
See toob meid "standardite" teema juurde, mis on vale ja mis on õige. Kristlasena ei taha ma sellist üksikasjalikku arutelu pidada, sest Piibel ei ole seaduseraamat. Mõned inimesed kujutavad ette, et kristlaseks olemine tähendab, et sa pead järgima hunnikut reegleid ja paragrahve ning kui sa rikud mõnda reeglit, siis sind karistatakse. Kuid see ei ole nii.
Piibli standardid võib kokku võtta nii, nagu Jeesus seda siin teeb (Mt 22:37-40); NGÜ:
Kui te sellest kinni peate, siis olete õigel teel ja vähendate kindlasti oma rikkumisi.
See ei ole nii lihtne, ja ma rääkisin enne patuse riigi kohta, nii et ma olen kindel, et te vajate selleks teekonnaks Jeesust Kristust.
Viga kogemata
Vaadakem nüüd ekslikult vigu.
Üks huvitav lõik selle kohta on 5Moosese 15:24, mis käsitleb käskude tahtmatut mittejärgimist, lõppkokkuvõttes seda, kui midagi kogemata valesti tehakse.
Ma kujutan ette, et see sõltub teo motiivist, kuid see ei olegi nii lihtne, eriti kui mängu tulevad näiteks sõnad "ma mõtlesin ainult head".
Kuid "ma mõtlesin ainult head" võib salaja tähendada ka "ma tean paremini kui sina!" ja kui tehakse vigu, on see asjaomasele isikule eriti tüütu. Ja kui on ka teatav vastupanu õppimisele, sest teine inimene ei tea paremini, siis muutub see veelgi tüütumaks.
Kuid isegi "tavalised" vead võivad teistele inimestele haiget teha, sa muutud süüdlaseks, kuigi sa ei tahtnud seda teha. Või oled sellega enam-vähem hooletult leppinud.
Sa mõistad, et sa ei saa alati nii teravalt eristada vigu ja pattu ning Jumala ja kaasinimeste armastamise ning andeksandmisvalmiduse suhtumine on hea alus nii pattude kui ka tahtmatute vigadega tegelemiseks.
Rumalad / kallid vead
Vead võib liigitada erinevatesse kategooriatesse. Me vaatlesime just juhuslikke vigu.
Piiblis esinevad vead ka seoses rumalusega, nt Psalm 69:6; NET-is on näiteks kirjas:
Ka siin ei saa vigu alati pattudest eraldada.
Kahjuks oleme piisavalt tihti rumalad ja teeme rumalaid vigu ning peame ka õppima üksteisele rumalaid vigu ikka ja jälle andestama.
Loomulikult ei ole see vabandus õppimisvastasusele, me peame muidugi tahtma vigadest õppida, kuid me teeme siiski aeg-ajalt rumalaid vigu.
On ka kategooria "kulukad" vead. Ma ei leidnud seda selgesõnaliselt Piiblist, kuid see on olemas. "Kulukate" all ei pea ma silmas mitte ainult vea rahalist hinda, vaid üldiselt vigade tõsiseid tagajärgi. Kui teete kellelegi, kes on teile kallis, haiget, siis on ka see kallis viga.
Ja ka siin ei aita miski, tuleb olla valmis ikka ja jälle andestama.
Jeesus oli valmis andestama isegi ristil (Luuka 23, 34a; NL):
Paljud vead
Me oleme täna juba paar korda kuulnud, et meie tegevuse õige põhihoiak on armastada Jumalat ja oma kaasinimesi.
Lisaks on olemas valmisolek andestada patud ja vead, olgu need siis rumalad või kallid.
Jakoobuse 3, 2a; NL on väga lühidalt kirjutatud:
Või Elberfelderis on see ka ilusti sõnastatud:
Loomulikult on tuntud lõik Matteuse 18, 21.22; NL
See on kujundlik väljend "väga sageli".
Paljud vead, sagedane andestamine, see kõlab lihtsalt, kuid teiste pattude ja vigade tagajärjel tekkiva haigetegemisega tegelemine on muidugi sageli väga raske. Andestamine ei tähenda asjade vaiba alla pühkimist, kuid see teema jääb tänase saate raamidest väljapoole.
Muutuste ja vigade kultuur
Pöördume nüüd mõiste "veakultuur" juurde.
Ma arvan, et me kõik võime nõustuda, et vigu tuleb alati ette. Aga riskida tuleb ikkagi, ilma et oleksime hoolimatud.
Alguses rääkisin ma lühidalt sellest nn pideva täiustamise protsessist (CIP). Ma ei ole kunagi kindel, kui tegemist on selliste kampaaniatega, kas see on midagi sellist nagu buzzword-bingo või kas see võib tõesti olla elav põhimõte, mis muudab asju.
Kuid ma tahaksin nüüd lugeda ette Vikipeedia artiklist jaotise "Organisatsiooniteoreetiline vaade" ja asendada lihtsalt sõna "turud" sõnaga "maailm". Jätan sõna "organisatsioon" sisse, kuid mõtlen "organisatsiooni" puhul kogukonnale:
Süsteemsest vaatenurgast vaadatuna püüavad organisatsioonid alati püsida stabiilsena, neil on "inertsus" (nad on struktuuriliselt konservatiivsed). Nõudlus pideva täiustamise järele on sellega vastuolus. Pidev parendamine nõuab seega pidevat pühendumist ja suhtlemist, vastasel juhul ei saavutata tulemusi ja kogu parendusprotsess jääb magama. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse parendamisse tuleb konkreetselt eraldada aega ja raha ning investeerida energiat.Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm edendab paindlikkust, mis on oluline kvaliteedimärk, et olla võimeline kohanema muutuva maailmaga. Organisatsioon muutub ainult siis, kui selleks on väline põhjus - või, nagu ÜJKP puhul, pidevalt sisemise suhtumise kaudu. Kui organisatsioon ei tunnista, et keskkonna tingimused muutuvad ja kuidas, siis ei suuda ta enam oma ülesannet täita ja sureb varem või hiljem.
See osa ei ole muidugi kirjutatud omavalitsuste jaoks, vaid organisatsioonide jaoks üldiselt, keskendudes ettevõtetele.
See lõik köitis mind väga. Maailm muutub pidevalt ja mitte ainult koroona tõttu. Piibli tõde ja see, et Jeesus Kristus suri ristil meie pattude eest, jääb kehtima.
Ja meil on endiselt ülesanne viia see sõnum, ükskõik millisel kujul, muutuvasse maailma.
Muutused toovad muidugi kaasa riske ja vigu. Te peate julgema midagi teha, muidu ei muutu kunagi midagi.
Paulus väljendab seda 2. Korintlastele 4:7, öeldes, et me kanname evangeeliumi kallist aaret habrastes anumates, mis on inimese ebatäiuslikkuse ilus pilt.
Loomulikult ei saa kogu seda muutuste ja vigade kultuuri küsimust vaadelda ainult organisatsioonilise küsimusena. See on vaimne küsimus, nagu Jeesus Kristus ütleb Luuka 10:2:
Meil on vaja inimesi, kes palvetavad, mõtlevad ja töötavad koos, et viia igavikuline sõnum õigel viisil ja mõistetavas keeles pidevalt muutuvasse maailma. Ja ainult Jumal saab selliseid inimesi kutsuda.
Me peame olema valmis asju proovima, võtma riske ja tegema vigu, olles samas valmis endale ikka ja jälle andestama.
Kokkuvõte
Lubage mul teha kokkuvõte.
- Eksimus ja patt ei ole tegelikult üks ja sama asi, kuid neid ei saa ka teravalt lahutada. Patt on eelkõige seisund, millest tulenevad patud.
- Mõistliku tegutsemise aluseks on: Sa pead armastama Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest, kogu oma pühendumusest ja kogu oma meelest! 38 See on suurim ja tähtsaim käsk. 39 Teine on sama oluline: armasta oma kaasinimesi nagu iseennast! 40 Need kaks käsku ütlevad kõike, mida seadus ja prohvetid nõuavad.
- On eksimusi, mis on tehtud kogemata, kuid need võivad ikkagi haiget teha ja nõuavad andestamist.
- On rumalaid ja kulukaid vigu ning vaatamata meie õppimisvalmidusele ei ole me nende eest kaitstud.
- Ja me teeme palju vigu, sest me oleme vaid haprad anumad.
- Me peame olema valmis muutuma, võtma riski, kohanema, eitamata evangeeliumi tõde.
- Saak on suur, kuid tööjõudu on vähe. Seepärast paluge lõikuse Issandat, et ta saadaks töölist tema lõikepõllule.