Sissejuhatus
Täna tahaksin jätkata eelmise nädala jutlust. Hubert rääkis Moosesest ja Joosuast ning luges oma jutluse lõpetuseks Joosua nimetamist Iisraeli uueks juhiks käsitlevat teksti.
Ja mina tahaksin täna selle teksti üles võtta ja koos teiega selle üle mõtiskleda (Joosua 1:1-9; NL):
Joosua kui inimene
Eelmisel nädalal kuulsime Joosuast juba palju.Ta oli Moosese sulane. Täna ütleksime ehk pigem, et ta oli Moosese abiline ja õpipoiss. Ta oli kohal paljude imede juures, ta oli isiklikult kohal paljudel Moosese kohtumistel Jumalaga.
Joosua oli koos Moosesega mäel, kui ta sai 10 käsku (2Moosese 24:13).
Ja ta oli ka üks neist luurajatest, kes uurisid uut maad, ning üks neist kahest, kes olid kindlad, et Jumala abiga ei ole probleemi selle uue maa vallutamisel.
Ja isegi raskel ajal, mil ta rändas kõrbes, oli ta alati Moosese kõrval ja oli kohal kõigi oluliste sündmuste juures.
Võib öelda, et tema senine elu oli intensiivne treening ja hea ettevalmistus tema uueks ülesandeks Moosese järeltulijana.
Ja sellepärast kutsub Jumal teda nüüd (Joosua 1:1-3a; NL):
Ja nüüd tahan ma koos teiega üksikasjalikult vaadata, mida Jumal lubas ja mis on sellel pistmist meiega täna.
Uus maa
(Joosua 1, 3b-4; NL)
Siin lubatakse uut maad.
Hubert ütles juba eelmisel pühapäeval, et teda häirib maade hõivamise sõjaline aspekt, ja ma tunnen samamoodi. Ma arvan, et me kõik leiame, et sõda on vale.
Kuid Vana Testamendi sündmused on meile tänapäeval pildiks ja kahjuks on sõda olnud ja on jätkuvalt olemas igal ajal ja nii mõistame me seda pilti ka tänapäeval, isegi kui me põhimõtteliselt sõda tagasi lükkame.
Uus maa ei ole kingitus, see tuleb vallutada. See on hea maa ja selle vallutamiseks tasub võtta riske ja tuua ohvreid.
Ja see maa pakub kõike, mida vajate, ja palju muudki.
Ja te ei pea seda riiki täielikult vallutama, enne kui saate seda nautida. Isegi osa sellest omamine on suurepärane.
Mida see Kaanani maa siis meie jaoks sümboliseerib?
Ma arvan, et seda pilti saab rakendada kahel tasandil.
Esimene tasand on meie elu kristlasena. Lõppkokkuvõttes on see nagu uus maa, mida tuleb kogu elu jooksul vallutada.
Muidugi on väga lühinägelik keskenduda ainult "vallutamisele", sest see kõlab liiga palju isikliku saavutuse ja töö järgi.
Teksti 5. värsis, mida me alguses lugesime, öeldakse ka:
Teisisõnu: Teil võib olla raske ülesanne, kuid ma teen kõik takistused nii väikeseks, et te suudate need ületada, nii et need ei ole enam nii rasked.
Sarnase lõigu leiame ka kirjast filiplastele (Filiplastele 2, 12b.13; NL):
Või vanemas saksa keeles, kuid ehk veelgi selgemini (Filiplastele 2, 12b.13; LUT):
Nii et kõigepealt tuleb võimatu nõudmine ja seejärel tuleb lubadus, et Jumal muudab meid nii, et võimatu muutub võimalikuks.
Ja kui me võrdleme oma kristlikku elu uue maa vallutamisega, leiame palju paralleele.
On vastupanu. See ulatub sisemisest kangekaelsusest kuni vaenulikkuseni meie ümber.
Galaatlastele 5:22b.23a leiame loetelu sellest, millest meie elu peaks koosnema (Galaatlastele 5:22b.23a; NL):
Me ei saa seda kunagi õigeks. Muidugi mitte, ja seepärast ei ütle galaatlastele saadetud kiri, et me peaksime seda saavutama, vaid et need omadused on Püha Vaimu vili.
Aga need omadused on just see uus maa. Meie kristlik elu peaks just sellest koosnema ja seda kiirgama.
Mõned päevad tagasi käisin erialasel loengul teemal "Tule all - edukad läbirääkimised hädaolukorras". Seal tutvustati muuhulgas de-eskaleerimisstrateegiaid keerulisteks läbirääkimisteks.
Sain aru, et ma ei taha alati deeskaleerida. Mõnikord tahan ma ka lärmi tekitada. See on ilmselt vale, aga see on tõsi.
Ei piisa sellest, et õpid, mida ja kuidas sa saad oma elu muuta, vaid sulle tuleb anda ka Püha Vaimu tahe ja vägi.
Ja nii saab ka välise vastupanu vastu astuda, läbi headuse, headuse, leebuse ja enesekontrolli. See ei tähenda, et te annate alati kõigile järele, te võite olla sõbralik, kuid ka kindel, kuid te suhtute alati positiivselt oma ligimestesse, isegi kui nad on teie suhtes vaenulikud.
On ka muud vastupanu. Kuidas me sellega toime tuleme, kui me heal maal kohtame õnnetust ja haigust?
Sellele on alati raske vastata, kuid me võime olla kindlad, et Jeesus on alati olemas. Ka Joosuale lubas Jumal: "Ma ei jäta sind kunagi maha ega hülga sind".
Ja mis veel:
Me ei ole üksi
Joosua pidi rahvast juhtima. Iga iisraellane üksi ei oleks kunagi suutnud uut maad vallutada.
Mulle ei ole päris selge, kuidas seda loo aspekti saab rakendada meie tänase kogukonna suhtes. Ühest küljest võib siin iga üksikisik samastuda Joosuaga; teisest küljest võib kogu rahvast võrrelda ka kogudusega. Mõlemad lähenemised on mõistlikud.
Siis võib Joosuat ja tema meeskonda, mis oli olemas, võrrelda koguduse juhtkonnaga. Teisest küljest oli Joosuajal omamoodi eksklusiivne side Jumalaga ja tänapäeval on igal kristlasel otsene side Jumalaga Püha Vaimu kaudu, mille ta sai oma pöördumisel. Seega ei sobi see pilt päris hästi kokku.
Aga igal juhul oleme koos teel ja aitame üksteist raskustega toime tulla. Meie piiblilõigu järgsetes salmides Joosua 1:12-18 mainitakse eriti kahte ja poolt Iisraeli hõimu, kes olid juba rahul oma maaga Jordani idapoolsel poolel. Neil oli juba see, mida nad tahtsid.
Nad oleksid võinud öelda, et meil läheb siin hästi, nautige, kolige ise uuele maale. Aga nad ei teinud seda. Joosua annab neile järgmised juhised, millega nad nõustuvad tingimusteta (Joosua 1:14-17; NL):
Koos reisimine on siin motoks.
Jumala sõna
(Joosua 1, 7.8; NL)
Siinkohal tulevadki Jumala seadused mängu. Sõnaga "seadus" tuleb alati veidi ettevaatlik olla. Ma usun küll, et Jumala seadused Vanas Testamendis sümboliseerivad meie jaoks tänapäeval Piiblit, kuid Piibel ei ole seaduseraamat, tõepoolest ainult väike osa Piiblist sisaldab seadusi ja käske.
Kui kanda need kaks salmi äsja öeldust üle meile tänasele päevale, siis tähendab see, et me peaksime Piibliga kohusetundlikult ümber käima, et me peaksime seda tõsiselt võtma, et me peaksime seda uskuma. Me peaksime selle üle mõtisklema ja oma elus rakendama seda, mida me seal loeme. Ja see tähendab ka seda, et peame kuuletuma sellele, mida Püha Vaim on meile Piiblist selgeks teinud.
Ma usun küll, et te olete edukas, kui te elate sellist elu koos Piibliga, kuid edu võib välja näha teisiti, kui me ette kujutame.
Ja ma tahaksin mainida veel üht Piibli aspekti.
Ma ütlesin enne, et ma näen kahte tasandit, kui ma uue maa vallutamist meile üle annan.
Esimene tasand ja minu jaoks peamine tasand on elu kristlasena.
Teine tasand on minu kui kristlase jaoks Piibli vallutamine.
Loomulikult ei ole paljud lõigud Piiblis lihtsasti mõistetavad, ja võib ju elada kellakristlase elu, kus sa loed alati ainult kellakiri ja tead Piiblist vähe muud.
Sa ei pea saama teoloogiks ega õppima kreeka või heebrea keelt, kuid Piibli kirjakohtade regulaarne lugemine, nende üle mõtlemine ja palvetamine on väga mõttekas. See on ainus viis, kuidas seda head maad enda jaoks vallutada.
Samuti tahaksin, et minu jutlused motiveeriksid inimesi Piiblit lugema. Võib-olla võiksite kodus Joosua raamatut edasi lugeda ja vaadata kõike, mis maa vallutamisel toimub.
Üks lõik Apostlite tegude raamatust (Apostlite teod 17:10-12; NL) tuleb mulle alati meelde, kui ma mõtlen sellele piibellikule vallutusele:
Selles kirjakohas on meil, sakslastel, alati esikohal tõde. Kontrollime, kas see on tõene.
See on kindlasti üks selle loo peamistest punktidest, kuid ma ei usu, et see esindab kogu tõde.
See viitab ka sellele, et tõde tuleb ise avastada. Ei piisa sellest, et keegi teine ütleb teile tõde, isegi kui ta on usaldusväärne.
Kellelegi ei meeldi, kui keegi teine neile maailma seletab. Olen vanemate õdede-vendade puhul märganud, et mõned kipuvad oma noorematele õdedele maailma seletama. Loomulikult ei tee seda kõik vanemad õed-vennad, kuid nad kõik eitavad seda.
Nad tahavad ise teada saada, ise uurida, ise aru saada ja ise mõista.
Me ei tea, kui sümpaatselt Paulus ja Siilas sinna Bereasse jõudsid, aga ilmselt olid nad nii usutavad, et see algsähvatus vallandati Berea juutide seas, nii et nad uurisid ise.
Just seda tahaksin ma meie päevil näha: meelitada inimesed välja oma filtrimullidest, et nad innustuksid tegelema Jeesuse Kristuse ja Piibliga ning uurima tõde.
Sõna "hooked" pani mind kõhklema, sest see on metafoor narkomaaniast ja juba varem on esitatud süüdistus, et religioon on inimeste jaoks oopium.
Kuid küsimus ei ole mitte mõistuse hägustamises, vaid selle avamises, selle kasutamises tõe väljaselgitamiseks.
On nii palju inimesi, kes usuvad, et nad juba teavad kõike ja on tõrjuvad. Selle põhjuseks võivad olla halvad kogemused, aga see võib olla ka mugavustsooni mugavus, see võib olla mis tahes.
Need Beroea juudid jätsid oma filtrimulli, oma mugavustsooni, ja tegid oma uurimistööd, mõtlesid ise.
Ja see ei olnud riskivaba, sest paljud juudid olid evangeeliumi suhtes väga vaenulikud.
See vale mugavustsoon võib eksisteerida ka kristlaste seas. Ma olen seda alati nii näinud, ma ei taha selle vabandusena vaielda, ma ei taha teiste seisukohtadega tegeleda.
Ole tugev ja julge
Tuleme meie kirjakoha viimase salmi juurde (Joosua 1:9, NL):
"Olge tugevad ja julged", see lause tuli selles kirjakohas kolm korda, ehk olete seda märganud.
Kas te suudate seda isegi käskida?
Mida tähendab üldse tugev ja julge?
Heebrea keeles on siin kasutataval sõnal "tugev" ka tähendus "parandada", "tugevdada", "hoida", "haarata", "kõvendada", "terastada" ja "julgustada".
"vapper" sisaldab tähendusi "julge", "vapper", "julge", "tugevdada", "karastada", "terastada". Mõlemad sõnad isegi kattuvad mõnevõrra oma tähendustes.
Kuna ma ei oska heebrea keelt, ei saa ma siinkohal lause konteksti hinnata, kuid ma olen ostnud programmi, mis võimaldab mul teha sõnakasutusanalüüsi, st kus seda sõna Piiblis kasutatakse ja millises tõlkes.
Kui ma käiksin siin praegu läbi ridade ja ütleksin isiklikult kõigile näkku "Ole tugev ja julge", siis enamik inimesi ilmselt hingaks sügavalt sisse ja ma ise tunneksin sama.
Tugev ja julge saab olla ainult siis, kui selleks on alus ja see on ka värsis: "Sest mina, Issand, su Jumal, olen sinuga, kuhu sa ka ei läheks."
Me võrdsustame mõnikord tugevuse ja julguse edukusega, kuid see ei ole sama asi. Tugevus ja julgus tähendavad pigem seda, et te alustate, et te alustate, et te julgete.
Me kardame alati uuesti.
Johannese 16:33, LUT, kinnitab Jeesus Kristus seda:
Teised tõlked kirjutavad "hirmu" asemel "vaev", "raske", "surve" ja tõlkivad vastavat sõna "julguse" asemel "enesekindluse".
Las ma segan Lutheri tõlke Elberfelderi tõlkega:
"Maailmas te kardate, aga olge rõõmsad, ma olen maailma võitnud."
Nii et olge tugevad ja julged ja ärge kartke, Jeesus on teiega, kuhu iganes te ka ei läheksite.
Kokkuvõte
Ma tulen lõpuni:
- Joosua on oma ülesande jaoks terve elu välja õpetatud ja ette valmistatud.
- Jumal kinnitab oma lubadusi.
- Uus maa kui kristlase elu sümbol: raske, kuid Jumal teeb takistused väikeseks. Ta muudab meid (Vaimu vili), et ületada sisemine ja väline vastupanu. Jumal ei jäta meid kunagi maha ega loobu meist.
- Me ei pea uut maad üksi vallutama. Me reisime koos.
- Uus maa sümboliseerib meie jaoks ka Piibli vallutamist. Jätkame oma mugavustsoonist ja tegeleme uuesti Piibliga ning palvetame, et teised teeksid sama.
- Olge tugevad ja julged ning ärge kartke, sest Jeesus Kristus on teiega, kuhu iganes te ka ei läheksite.