Sissejuhatus
Kas sa tahaksid olla üllas?
Saksamaal on aadel kaotatud. Kõik "von" ja "zu" on nüüd lihtsalt osa nimest.
Sellegipoolest on nende vastu endiselt suur huvi. Kui te lähete poodi, kus on ajakirju, siis on seal alati palju ajakirju, mis tegelevad kuulsuste ja aristokraatlike perekondadega. See on niinimetatud tabloid ajakirjandus. Ja ükskõik kui palju ajakirjade turg ka ei oleks kriisis, need ajalehed müüvad alati.
Kust tuleb see huvi?
Sõna "aadel" pärineb vanasaksa keelest "adal" või "edili" ja tähendab "aadlisuguvõsa, kõige aadlikum". Sa tahad olla üks neist. Tänapäeval saab aadlikuks saada ainult mõnes riigis, näiteks Suurbritannias ja Belgias, kuid ainult sealsete riikide kodanikud.
See soov kuuluda aristokraatiasse toob mõnikord kummalisi tulemusi. Need saksa "aristokraatlikud" nimed - nagu juba mainitud, ei ole nad enam aristokraatlikud, kuid kõlavad ikka veel nii - võivad päranduda täiskasvanute kaudu ja mõned nimede kandjad maksavad selle eest kopsakaid summasid.
Näiteks adopteeris ühe saksa-ameerika ärimehe Marie Auguste Anhalti printsess 2000 Saksa marga suuruse igakuise pensioni eest. See ärimees valis seejärel nime "Frédéric Prince of Anhalt". See uus prints adopteeris hiljem suurte rahasummade eest ise teisi täiskasvanuid, sealhulgas bordellioperaatori, keda nüüd kutsutakse Marcus Anhalti printsiks.
Need lapsendamised toimusid Ameerika Ühendriikides ja on Saksamaal õiguslikult kehtivad. Praegu on rohkem täiskasvanud lapsendatuid, kes kannavad nime "Anhalti prints", kui inimesi, kes tegelikult pärinevad sellest perekonnast.
Kristlastena ei saa me tegelikult hoolida oma päritolust, kas me oleme pärit aadliperekonnast või mitte. Kristlane on Jumala laps ja seega tegelikult kuninglik laps. Nii öeldakse näiteks 1. Johannese 3:1; Uues Testamendis:
Täna tahaksin ma võrrelda seda, mida me peame aristokraatlikeks privileegideks, meie lapsepõlvega Jumalas.
Päritolu
Mõned inimesed on oma perekonna üle väga uhked ja teevad uurimistööd ning on õnnelikud, kui nad suudavad oma esivanemaid mõnisada aastat tagasi jälgida.
Mulle isiklikult tundub see väga huvitav ja ma olen juba natuke oma perekonda uurinud. Mul on minu ema esivanemate pass, mis ulatub tagasi 1750. aastasse või nii. Aga ma ei ole oma esivanemate üle eriti uhke, sest ma ei näe selleks mingit põhjust. Ma isegi ei tea, mida nad tegid.
Heebrealastele 11, 1.2; NL ütleb esivanemate kohta:
Heebrealastele kirja algsete adressaatide jaoks olid mõned neist "esivanematest" tõepoolest füüsilised esivanemad, samas kui meie võime neid pidada vaimseteks esivanemateks. Ka nemad elasid koos Jumalaga.
Kui võrrelda selle piiblilõigu erinevaid tõlkeid, siis "Lootus kõigile" on mõnevõrra ebatavaline. See kirjutab Heebrealastele 11:2; HFA:
Minu arvates on see tõlge teistega võrreldes üsna tõlgendav, kuid need inimesed, keda Jumal Piiblis tunnustas, on muidugi ka meie eeskujuks.
Sellele tekstile järgneb nimekiri Piibli inimestest ja lühike kirjeldus, miks nad võivad olla usu eeskujuks.
Me saame palju õppida ka hiljem elanud kristlastelt. Mulle isiklikult avaldas suurt muljet Georg Müller, Bristoli ja Wilhelm Buschi orvuks jäänud isa - mitte Max-ja-Moritz-Wilhelm-Busch, vaid protestantlik pastor, kes kirjutas raamatu "Jeesus, meie saatus".
Need inimesed (ja muidugi ka inimesed Piiblis) ei olnud täiuslikud ja kindlasti leiate neis kõigis vigu. Aga uurime kõike ja õpime heast.
Ma arvan, et see on õige viis meie kristliku päritolu käsitlemiseks.
Liigume järgmise väidetava aristokraatliku privileegi juurde.
Kinnisvara
Mõni inimene seostab aadlisust lossi ja mõisatega. On ka riike, kus olid erinevad aadliklassid ja tõsiselt võeti ainult maavaldusega aadlikke.
Kuidas on see meil? Mõnel inimesel on maja, mõni inimene üürib.
Me leiame järgmise Jeesuse Kristuse tõotuse Johannese 14, 1-3; NL:
Igale kristlasele on lubatud kodu; põhimõtteliselt on igal kristlasel õigus kodule taevas.
See õigus on hästi kirjeldatud ka Roomlastele 8:15-17; Uus Testament:
See on parem kui iga aristokraatlik õigus.
Loomulikult on meil oma maapealsed probleemid ja mured, mis mõnikord degenereeruvad kannatusteks. Kuid igaviku perspektiiviga saame neile palju paremini vastu seista.
Oma jurisdiktsioon
Mõned aristokraatlikud tiitlid olid seotud õigusega oma jurisdiktsioonile. Need aadlikud võisid ise õigust mõista ja seetõttu oli neil märkimisväärne võim.
Sellega seoses võib mõnele tulla meelde, et Saksamaa kirikud on enamasti eraldiseisvad organisatsioonid ja neil on seetõttu lubatud paljusid õiguslikke küsimusi ise reguleerida. Sellel ei ole aga midagi pistmist väärkohtlemise juhtumite varjamisega, sest kriminaalõiguslikud küsimused ei kuulu selle alla.
Selliseid kuritarvitamise juhtumeid on olnud kõikjal, kus on toimunud võimu kuritarvitamine, ja kirikud oleksid tegelikult pidanud näitama eeskuju, et vähem varjata ja rohkem ennetada, mida kahjuks ei juhtunud.
Meie föderaalvalitsusel on juba 25 aastat olnud ennetusprogramm ning minevikus kahjuks juhtunud juhtumite puhul peaks komisjon ennetavalt uurima toimunud kuritarvitamise juhtumeid ja võtma ühendust ohvritega. Ma arvan, et see on hea, esiteks selleks, et tulla ohvritele vastu ja ehk siiski aidata neid, ja teiseks, et mitte oodata, kuni reporterid midagi avastavad ja teid siis hakatakse taga ajama.
Aga see on vaid kõrvalmärkus.
Kristlastena allume loomulikult maapealsele jurisdiktsioonile. Me peame maksma parkimistrahvi nagu kõik teisedki.
Sellegipoolest allume ka teistsugusele jurisdiktsioonile.
Roomlastele 3:10-12; NL on üsna karm kohtumõistmine inimese enda üle:
Ja sellele järgneb veel nimekiri halbadest tegudest ja hoiakutest. Loomulikult ei tee kõik kõike valesti, kuid see kurjus, see ebaõiglus on meis endis ja sellepärast vajame me Jeesust Kristust.
Ja siin tuleb mängu see teine jurisdiktsioon (Roomlastele 8:1; NL):
Nagu ma ütlesin, ei tähenda see muidugi seda, et te ei peaks maapealse seaduse ees seisma või, lihtsamalt öeldes, et te peaksite piisavalt sageli vabandama.
Kuid nende jaoks, kes kuuluvad Jeesuse Kristuse juurde, ei ole Jumala ees mingit hukkamõistu.
Juurdepääs kuningale
Kui te kuulute võimsasse aadliperekonda, on teil loomulikult lühike tee võimu juurde. Saate alati pöörduda otse valitseja poole, mis ei ole tavainimese jaoks nii lihtne.
Paljudele teist on ilmselt tuttav piiblisalm Matteuse 6:6; NL
Selle salmi eesmärk on tegelikult juhtida tähelepanu sellele, et palvet ei tohiks lavastada avaliku näitemänguna, et näidata end ülivagaalsena.
Kuid salm ütleb ka, et Jumal, universumi valitseja, on alati kättesaadav igaühele meist, et temaga rääkida. See on meie privileeg. Me võime palvetada otse Jumala poole. Me ei vaja mingit organisatsiooni või inimest vahendajana, vaid me võime temaga otse rääkida. Ja see on kõrgeim privileeg, mis inimesel võib olla.
Ja see ei ole lihtsalt ette sõnastatud palveid maha rääkimine. Psalm 62:9; NL ütleb seda ilusti:
Kokkuvõte
Lubage mul teha kokkuvõte:
- Täna oleme näinud aadli kui näite maistest privileegidest.
- Maine päritolu võib olla huvitav, kuid see ei ole oluline. On palju neid, kes on koos Jumalaga reisinud ja kellelt me saame õppida. Need võivad olla inimesed Piiblist või inimesed uuematest aegadest.
- Jumal on valmistanud kodu taevas kõigile, kes usuvad Jeesusesse. See on meie pärand, millele meil on õigus.
- Me peame piisavalt sageli silmitsi seisma maise jurisdiktsiooniga, sest me oleme vaid inimesed. Kuid Jumala ees oleme õigeks mõistetud ja mitte hukka mõistetud.
- Me võime rääkida otse Kuningaga, Jumalaga. Me võime valada talle oma südameid. See on kõige suurem privileeg.