Navigatsioon: Kuhu?

Jumalateenistus, Peter Schütt, Simon Schneider, 2024-04-07, Kreuzkirche Leichlingen, rohkem...

Sissejuhatus

Geocaching: Simon

Kui paljud teist on ikka veel tuttavad geocachinguga?

Võite mõelda sellest kui aardejahist koos satelliitnavigatsiooniga.

Teil on etteantud lähtepunkt ja te peate mõistatuse lahendamise teel välja selgitama järgmise sihtkoha koordinaadid.

Seejärel liigute punktist punkti, kuni jõuate lõppsihtkohta, kus teid ootab aare.

See on tavaliselt väike kast, kus on pisiasju, millest saab midagi välja võtta ja midagi muud sisse panna, ning märkmik, kuhu saab end jäädvustada.

Lapsepõlves tegin palju selliseid geoküüniseid, nii oma perega kui ka sõpradega laste sünnipäevadel.

Ja kuigi me ei leidnud alati aaret, lahendasime alati kõik mõistatused ja jõudsime sihtkohta.

Jalgrattaga navigeerimine: Peter

Kui ma sain oma uue e-ratta, võtsin endale eesmärgiks sõita sellega kord nädalas tööle. See oli enne peaaegu alalise kodukontori ajastut.

Ja naiivne nagu ma olin, hankisin endale mobiiltelefoni hoidiku, sisestasin Google Mapsis sihtkoha ja lülitasin "jalgratta" peale.

Nüüd tuleb aru saada, et aastal 2019 oli Google Maps juba päris hea autode jaoks, aga mitte niivõrd jalgrattamatkade jaoks, vähemalt kui sa ei taha lihtsalt mööda teed sõita.

See algas Bennertist. Navigaator ei tahtnud mind Hülstrungi - Kradenpuhli suunas alla viia, vaid soovis, et ma keeraks ülesse paremale ja siis vasakule metsa. Kahjuks läks tee meetri võrra allapoole.

Võtsin siis teise marsruudi, läbi Kradenpuhli, ja see läks üsna hästi.

Teisel korral, kui ma töölt tagasi tulin, ei pööranud ma ühes kohas tähelepanu ja kuna ma ei tundnud seda piirkonda veel päris hästi, siis ei saanud ma sellest esialgu aru. Navi seadistas end ise (uus marsruut) ja ma olin kuskil mujal. Marsruut ei olnud nii ilus, aga koju jõudsin ikkagi.

Alguses proovisin ka alternatiivseid marsruute ja töölt tagasi tulles lasin end Kradenpuhli serval metsa juhtida rajal, mis tegelikult polnudki tee. Paljudes kohtades pidin jalgratast kandma ja siis metri jagu metsaservas üles tõstma. Järsku olin Bennertis, kuhu ma ei tahtnud oma esimesel tuuril minna, ja õigusega, nagu ma siis aru sain.

Võrdlus: Simon

Nüüd te ilmselt küsite endalt: mida need kaks inimest ees üritavad meile öelda? Ja mis on sellel kõigel üldse pistmist Jumalaga?

Noh, kui te võrdlete neid kahte näidet, siis näete, et mõlemal juhul püütakse jõuda teatud sihtkohta ja mõlemal juhul kasutatakse õige marsruudi leidmiseks navigatsiooniseadet. Ainus erinevus geocaching'u puhul on see, et navigaator ei ütle teile otse, kuhu te peate minema, vaid annab teile vihjeid, nii et te peate marsruudi ise välja töötama.

Peetri lugu e-jalgrattaga on teistsugune. Siin näitab navigaator sulle teed ja isegi kui sa võtad vale suuna, teab ta tee koju, isegi kui see on keeruline.

Kuid mõlemal juhul on üks ühine asi: sa jõuad alati sihtkohta.

Nüüd oleme esitanud endale küsimuse: Kuidas on see Jumalaga? Kuidas ma tean, kas ma olen õigel teel või pean ma kõrvale pöörama ja võtma uue suuna?

Teekond

Eelmine lugu: Peter

Apostlite tegudes on üks teekond, mis hõlmab ka omamoodi navigeerimist.

Lühike eellugu: apostlid Paulus ja Barnabas olid juba varem koos reisinud ja rääkinud erinevatel kohtadel teistele Jeesusest Kristusest. Selle käigus tekkis paljude juutide seas Antiookia linnas küsimus, kas mittejuudid peavad järgima juudi eeskirju, kui nad tahavad otsustada Jeesuse Kristuse kasuks ja ühineda kogudusega. See tekitas esialgu vaidlusi, kuid siis said nad Jeruusalemmas kokku ja leidsid hea lahenduse: Mittejuutlased ei pea järgima juudi määrusi, kuid nad peaksid juudikristlaste suhtes mõnes mõttes lugupidamist üles näitama.

Paulus ja Barnabas koos kahe teisega saatsid selle otsuse kirja vormis Antiookia kogudusele ja seejärel oli kõik lahendatud.

Ja nüüd tuleb (Apostlite teod 15:36; UT):

Mõni aeg hiljem ütles Paulus Barnabasele: "Läheme taas teele ja külastame kõiki linnu, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna. Peaksime vaatama, kuidas vennad ja õed seal hakkama saavad."

Barnabas oli nõus.

Neil on see, mida tänapäeval nimetataksegi projektiks, plaan, mis tundub usutav. Piiblis on see vaid üks lause, kuid nad rääkisid sellest ilmselt tükk aega, kaalusid seda ja tegid siis otsuse. Võib-olla olid nad juba mõelnud reisiplaani, sest nad kõik tahtsid neid uusi kirikuid uuesti külastada.

Esimene plaanimuutus: Simon

Kuid kohe tekkis probleem (Apostlite teod 15:37-40; UT):

37 Aga Barnabas tahtis taas kaasa võtta ka Johannes Markuse. 38 Paulus aga ei pidanud õigeks võtta kaasa seda, kes oli neid Pamphylias hüljanud ja nende koostöö katkestanud. 39 Nüüd tekkis nii tuline vaidlus, et nad läksid lahku. Barnabas võttis Markuse kaasa ja purjetas Küprosele. 40 Paulus aga valis oma kaaslaseks Silase. Pärast seda, kui vennad ja õed olid teda Jumala armu alla usaldanud, lahkus ta.

Vähemalt pidasid nad oma algsest plaanist kinni ja läksid lahku. Barnabas võttis üle Küprose kogudused ja Paulus võttis üle kogudused Väike-Aasias, tänapäeva Türgis.

Hoolimata nende tülist, ei kahelnud kumbki neist teise usus ja pädevuses uute koguduste eest hoolitseda. Võib mõista, et konflikt oli vajalik, et Paulus ja Barnabas saaksid lahku minna, et koolitada rohkem inimesi. Kuid selline realiseerimine peaks tegelikult olema võimalik ka ilma vaidluseta.

Plaani järgi reisimine: Siimon

Pärast seda ei kuuleme Piiblis Barnabase kohta enam midagi. Vikipeedia andmetel on olemas kiriklikud legendid, et ta suri märtrina Küprosel. Rohkem ma sellest ei tea.

Paulus jätkab oma teekonda plaanipäraselt (Apostlite teod 15:41; UT):

41 Ta rändas läbi Süüria ja Kiilitsia, tugevdades kogudusi usus.

Lystra linnas kohtus ta siis Timoteosega, kellele oli adresseeritud kaks piiblikirja, ja võttis ta teise kaaslasena kaasa.

(Apostlite teod 16, 4.5; Uus Testament)

4 Kõigis linnades, mida nad läbisid, teatasid nad usklikele otsustest, mida apostlid ja vanemad olid Jeruusalemmas teinud, ja käskisid neil neid järgida. 5 Nii tugevnesid kogudused usus ja usklike arv kasvas iga päev.

See on huvitav. Küsimus, kas mittejuutlased peavad järgima juudi eeskirju, kui nad on otsustanud Jeesuse Kristuse kasuks, ei olnud ilmselt mitte ainult Antiookia koguduse, vaid ka paljude teiste koguduste jaoks probleemiks.

Jumala juhatus või blokeering: Peetrus

Siis juhtus midagi kummalist (Apostlite teod 16:6-8; UT):

6 Pärast seda läksid nad edasi läbi Früügia-Galatia, sest Püha Vaim oli takistanud neid viimast sõnumit Aasia provintsi.7 Kui nad jõudsid Miasia piirile, püüdsid nad edasi sõita Bitüüniasse, kuid Vaim, kelle kaudu Jeesus neid juhtis, ei lasknud neil seda ka teha.8 Niisiis sõitsid nad läbi Müsiamaa peatumata, kuni nad jõudsid Troase sadamalinna.

Need piirkonnad asuvad tänapäeva Türgis ja nad ei olnud seal veel esimesel misjonireisil käinud. Aga nad mõtlesid ilmselt, et kui me juba siin oleme, siis kuulutame Jeesuse Kristuse sõnumit ka siin. Kavatsus oli hea, plaan oli mõistlik, aga kuid kuidagi ei sobinud see kokku Jumala kavatsusega. Nad olid teel ja said kuidagi aru, kuhu Jumal tahtis või ei tahtnud, et nad läheksid.

Põhimõtteliselt kõlab see nagu mingi jumalik navigeerimissüsteem. Aga kuidas Jumal navigeerib? Mõned inimesed tahaksid kuulda Jumala häält füüsiliselt, heliliselt, et nad ei eksiks.

Teised võivad paluda märke. Vanas Testamendis, kohtumõistjate 6. peatükis, räägitakse meile Gideonist, kes soovis paar korda märki. Üks näide sellest (Kohtumõistjad 6, 36-38; UT):

36 Vahepeal palvetas Gideon Jumalale: "Kui sa tõesti tahad Iisraeli minu kaudu vabastada, 37 siis panen ma nüüd värskelt lõigatud villa puusse. Kui lambavill on hommikul märg ja kõik selle ümber on kuiv, siis ma olen kindel, et sa tahad Iisraeli minu kaudu päästa, nagu sa oled öelnud."38 Kui Gideon järgmisel hommikul varakult üles tõusis ja villast kaste välja pigistas, täitis vesi terve kausi.

Ma ei tea Piiblis palju selliseid näiteid, kus palutakse märki. Ma arvan, et see on pigem erijuhtum kui reegel.

Ma ei usu ka, et Paulus kontrollis oma teekonda selliste märguannete palumistega. Võiksime viia asja äärmuseni ja visata enne iga teehargnemist täringut ja kui number on paariline, siis minna paremale ja kui paaritu, siis vasakule ja Jumal peaks noppimist suunama.

Kristlasena on teil suhe Jeesusega Kristusega, te palvetate tema poole, valate talle oma südame välja, tunnistate oma vigu ja ootate abi. Noppamäng ei sobi sellega päris hästi kokku.

Paulus ja tema inimesed palvetasid kindlasti aeg-ajalt koos, lugesid pühakirju ja vahetasid mõtteid ning said seeläbi avatud kõrva Jumala Vaimule, kuidas iganes nad seda täpselt tajusid. Teadmiste ühtsus oli ilmselt hea näitaja Jeesuse kuulamiseks.

Uus plaan: Siimon

Ja siis avanes täiesti uus tee (Ap 16:9-10; UT):

Paulus nägi öösel nägemuse. Ta nägi enda ees seisvat makedoonlast, kes palus teda: "Tule Makedooniasse ja aita meid!" 10 Selle tulemusena otsisime kohe laeva, mis võiks meid Makedooniasse viia. Olime nägemusest järeldanud, et Jumal kutsus meid, et viia evangeeliumi sealsetele inimestele.

Ilmselt tuli Aasia ja Bitüünia piirkonnad esialgu kõrvale jätta, sest Makedoonia, tänapäeva Põhja-Kreeka, esimene koht Euroopas, oli Jumala üldise plaani jaoks tähtsam.

Oma kolmandal misjonireisil rändas Paulus vähemalt osaliselt ka läbi Aasia provintsi. Ja teised kristlased reisisid sinna kindlasti pärast seda.

Sa rändad kristlasena, oled end sisse seadnud ja siis tuleb midagi täiesti uut, uus kontinent.

See võib sind ka hirmutada ja sa võid eelistada Joona teekonda ja põgeneda. Joona pidi minema idas asuvasse Ninivesse ja siis broneeris laevasõidu lääne poole.

Ja ka Pauluse ja Silase jaoks ei olnud nende Makedoonias viibimine ilma probleemideta. Neid peksti ja saadeti vangi, kuid teisest küljest kogesid nad ka seda, kuidas inimesed Jeesust tundma õppisid ja muutusid.

Ma arvan, et me oleme sarnased tolleaegsete inimestega. Sõltumata sellest, kas me seisame silmitsi mõne suure otsusega elus või siin koguduses, võib ebakindlus selle suhtes, kuhu Jumal tahab meid viia, olla üsna hirmutav.

See ei pea alati olema nii räige kui Pauluse jaoks, kuid ma usun, et Jumalal on meie jaoks midagi uut varuks ja ta juhib meid alati õiges suunas, isegi kui tee on mõnikord järsk ja me peame oma e-ratast mäest ülespoole lükkama.

Kokkuvõte

Täna kuulsime midagi sellest, millisel teel me kristlased oleme. Vastavalt Johannese 14:6; NL ütleb Jeesus Kristus põhimõtteliselt:

Ma olen tee, tõde ja elu. Keegi ei tule Isa juurde muidu kui minu kaudu.

Ja meie, igaüks meist, oleme koos temaga oma isiklikul teekonnal ja selle üle oleme täna mõelnud.

Me teeme kokkuvõtte:

Peetrus: Paulusel ja Barnabasel oli plaan külastada kõiki uusi kogudusi, et näha, kuidas neil läheb. Objektiivselt võttes tundus see hea plaan.
Siimon: Kuid nende kahe vahel tekkis tüli, mis oleks võinud plaani nurjata.
Simon: Kuid nende usaldus teineteise vastu oli nii suur, et nad läksid plaanipäraselt teele ja külastasid uusi kirikuid.
Peetrus: Jumal oli kindlasti nendega, kuid blokeeris mõned teed. Nad kogesid Püha Vaimu kaudu juhatust, mis ületas märkide tõlgendamise, ja kuulasid seda. Nad olid teel.
Siimon: Pärast seda, kui Paulus sai nägemuse, võtsid nad uue suuna ja läksid Makedooniasse, kus nad kuulutasid evangeeliumi. Nende sealne viibimine ei kulgenud sujuvalt, kuid nende kaudu tulid paljud sealsed inimesed Jeesust tundma.