Uus võimsus

Võtke end kokku, tõuske üles, parandage kroon, liikuge edasi? Kas see on nii lihtne?

Teenistus,, , Kreuzkirche Leichlingen

automaatselt tõlgitud

Sissejuhatus

Enamik inimesi teab, mis minuga eelmisel kuul juhtus. See algas väiksemate kaebustega ja siis läksin eelmise aasta suvel uroloogi juurde.

Pärast mitmeid üsna ebameeldivaid uuringuid ütles ta mulle, et mul on vaja eesnäärme operatsiooni.

Meestele heidetakse ette, et nad on arsti külastamisel üsna pruudulikud.

Naised lähevad arsti juurde ja mehed ootavad, kuni arst tuleb.

Mina isiklikult käin regulaarselt kontrollimas, kuid eesnäärme operatsiooni pärast olin veidi hirmul. Lükkasin seda edasi, sest kerge ebamugavustunne ei läinud ka ära, ja siis tegin jaanuaris operatsioonile aja ja tegin selle veebruaris läbi.

Probleemid üksi

Millegipärast ei taha mõnest haigusest rääkida. Tööl rääkisin inimestele ainult sellest, et mul on operatsioon, aga mitte sellest, millist. Üksikisikutele, kes selle kohta küsisid, rääkisin küll. Ma ei rääkinud ka kõigile kogukonnale, aga tegelikult ei ole mõtet sellest saladuses olla.

Ainus juhtum, kus salatsemine võib olla mõistlik, on see, kui teil on üsna ebasõbralik tööandja ja on oht, et ta võib teie haigust teie vastu kasutada. Aga mina isiklikult seda ei karda.

Nii et kogukonnas või sõprade seas ei ole selline salatsemine ilmselt nii hea.

Me leiame näiteks Galatlastele 6:2; NEÜ.

2 Aidake üksteist koormate kandmisel. Nii täidate te Kristuse seadust.

Selleks tuleb muidugi öelda, milliseid koormasid te kannate. Võib-olla on sõna "koormad" liiga vaga. Teises tõlkes öeldakse (NL):

2 Aidake üksteist oma raskuste ja probleemidega, täites nii seadust, mis meil on Kristuse poolt.

Samuti on ohtlik, kui sa hoiad kõik enda jaoks, sest siis võid langeda sellesse lõksu, et ainult sinul on need probleemid ja kõigil teistel on kõik korras. Võib-olla kardate ka inimesi, kes on väga kiired andma teile head nõu.

Kuid aitab, kui sa mõistad, et ka teistel on probleeme ja raskusi. Loomulikult kehtib see ka mittefüüsiliste lugude, näiteks depressiooni või kriiside kohta. Ekslik arusaam, et oled oma probleemiga täiesti üksi ja et keegi ei saa või ei taha seda mõista, võib sind tõesti alla suruda.

Minu jaoks on selles kontekstis huvitav ka sellele järgnev salm. Ma võtan üsna sõna-sõnalise tõlke (Galaatlastele 6:3; ELB):

Sest kui keegi arvab, et ta on midagi, kuigi ta ei ole midagi, siis ta petab ennast.

See "ma olen midagi" või "ma olen keegi" on vanakreeka keeles sama mitmekordne tähendus kui saksa keeles. Ühest küljest tähendab see ainult neutraalselt "midagi" või "keegi", teisest küljest võib seda kasutada ka, nagu siin salmis, millegi erilise või kellegi erilise kohta.

Eelneva salmi kontekstis võib see tähendada ühelt poolt, et ma ei pea teisi nende koormaga aitama või et ma ei pea oma koormat teistega jagama. Ma saan kõigega ise hakkama.

Mõlemad mõtteviisid on muidugi valed.

Mis jääb üle?

Siis tuli operatsioon. Operatsioon ise oli rutiinne, kuid mul oli valida, kas teha spinaalanesteesia, mille puhul teid narkoositakse seljast alla ja seega halvatakse, või üldnarkoos.

Üldanesteesia puhul on väike jääkrisk, et ei ärgata üldse üles, ja spinaalanesteesia puhul on väike jääkrisk, et jäädakse paraplegiliseks. Kuid need riskid on tõenäoliselt väiksemad kui autoõnnetus teel haiglasse. Ma otsisin arvandmeid, kuid ei leidnud midagi.

Otsustasin spinaalanesteesia kasuks, seda enam, et sain siis operatsiooni jälgida, mis oli huvitav kogemus. Ka halvatus oli huvitav kogemus, eriti kuna jalad mäletasid viimase asendi enne tuimestust kui tunnet ja kui see oli siis teises asendis, siis oli ikka tunne nagu halvatuse alguses.

Uroloog kraapis siis mu eesnäärme välja ja ma vaatasin monitorilt ja rääkisin temaga, kui ta seda tegi. Ta selgitas mulle mõned asjad ja vastas minu küsimustele. See oli üsna huvitav. Oleksin tahtnud sellest videot saada, aga see poleks olnud võimalik, sest olin unustanud eelnevalt küsida.

Ja siis loodad, et pärast operatsiooni on kõik korras. Kahjuks tekkis mul teisipäeval pärast operatsiooni tüsistus, sest seal all oli midagi kinni kasvanud. See oli tõesti valus, ja sellepärast ma isiklikult võtsin kasutusele kategooria "ebameeldiv", sest valu on nüüd reserveeritud selle tüsistuspäeva kogemuse jaoks. Mu naine viis mind haiglasse ja siis sain nädalaks veel ühe kateetri.

Olen heas tujus, aga ei ole veel üleval ja haava paraneb ikka veel.

Mis siis, kui kaebused jäävad?

Piiblist leiame Pauluse näite 2. Korintlastele 12:7-9:

7 Jah, ma olen saanud erakordseid ilmutusi. Aga Jumal on pannud mulle oksa lihasse, et ma ei läheks üle jõu. Saatana ingel on lubanud mind rusikatega peksta, et ma ei muutuks ülbeks. 8 Kolm korda palusin Issandat, et ta mind sellest vabastaks. 9 Aga ta ütles mulle: "Minu armust peab sulle piisama, sest minu vägi on nõrkades lihtsalt vägev." Nüüd olen ma isegi uhke oma nõrkuse üle, sest nii puhkab Kristuse vägi minu peal.

Teistes tõlgetes kirjutatakse "vaakumine lihas" või "piinav kannatamine". See pidi olema midagi füüsilist ja ta ei saanud sellest lahti. Paljud piiblikommentaatorid kahtlustavad silmavalu ja järeldavad seda Galaatlastele 6:11; NL:

Vaadake, milliste suurte tähtedega ma kirjutan need lõppsõnad teile oma käekirjaga.

See on muidugi võimalik, kuid kuidagi ka spekulatsioon. Paulus oli siiski teistest sõltuv. Tol ajal ei olnud prille ja ta pidi reisima koos inimestega, kes teda aitasid ja kes tema eest kirjutasid. See "ma saan kõik ise ära teha" reis ei olnud talle võimalik. Ta oli sunnitud töötama meeskonnas.

Ma olen kindel, et tekst piigaga lihas kirjeldab Pauluse isiklikku kogemust.

Loomulikult ei pea kaebusi läbivalt vastu võtma, vaid võib nende eest palvetada ja muidugi ka arsti juurde minna ja end ravida lasta. Kuid ärgem petkem end, mitte kõik ei ole Jumala poolt läbivalt terveks tehtud, olgu need siis haigusest tingitud vaevused või ka vanusest tingitud vaevused. Me ei tantsi läbi elu ilma vaevusteta kuni 90. eluaastani. On ka päevi, mis ei meeldi, nagu nii tabavalt öeldakse jutlustaja 12:1 vanaduse kohta.

Kuid milline on meie isiklik olukord, peaksime paluma Jumalat, et me isiklikult saaksime sellega rahu teha, mis iganes meie kaebused ka ei oleks. Nii on Paulus seda kogenud.

Uus jõud

Kuid ei pea lõpetama kaebuste juures.

Selle kohta tuli mulle meelde üks lõik Jesaja 40. peatükist. Selles peatükis kirjeldatakse kõigepealt Jumala suurust ja see kirjeldus lõpeb järgmise avaldusega (Jesaja 40:28, NL):

Kas te ei tea? Kas te ei ole kuulnud? Issand on igavene Jumal, kogu maa looja. Ta ei väsi ega väsi. Tema mõistus on mõistmatu.

Ja siis tuleb tõotus Jesaja 40:29-31; NL ma mäletasin:

29 Ta annab uut jõudu väsimatutele, ta annab jõuetutele rohkesti jõudu. 30 Võib juhtuda, et isegi noored inimesed muutuvad nõrgaks ja väsivad, ja noored mehed varisevad täiesti kokku, 31 aga need, kes ootavad Issandat, saavad uut jõudu. Nad tõusevad üles nagu kotkad. Nad jooksevad kiiresti, ilma et nad väsiksid. Nad kõnnivad ega väsi.

See tekst on tõotus väga isiklikule inimesele.

Ma olen kindel, et see ei ole mõeldud sõna otseses mõttes universaalseks, sest väide "Sa jooksed kiiresti, ilma väsimata" ei vasta minu kooliajal saadud kogemusele, kus ma olin alati viimane võistlustel, olgu need siis lühi- või pikamaajooksud, välja arvatud üks kord. Ma väsisin jooksmisel alati üsna kiiresti ja arvan, et see on nii ka praegu. Ma lihtsalt ei jookse enam nii palju, mul on ju juhiluba ;-)

Me ei saa ka lennata nagu kotkad, aga sellegipoolest on see piiblitekst tõsi.

Vaatame seda veidi lähemalt. Ilmselt võib kurnatus ja jõu puudus tabada igaüht, isegi noormehi, keda võib pidada inimliku jõu sümboliks. Noore mehena kühveldasin ma kogu meie maja ümber savi, kui me oma keldrit veekindlaks tegime. Täna ma ei suudaks seda samasugusel määral teha.

Aga ma ei usu, et asi on eelkõige füüsilises jõus. Ja see ei tähenda ka seda, et sa pead ennast üle oma piiride suruma. Kui sa oled füüsiliselt kurnatud või isegi kui sul on näiteks läbipõlemine, siis pead sa taastuma. Siis tuleb võtta paus ja ka oma elus tuleb teha muudatusi, et mitte end pidevalt üle pingutada.

See tundub mulle ilmselge, kuid te peate seda aeg-ajalt iseendale teadvustama.

Kuidas peaks nüüd seda piibliteksti mõistma? Muidugi on siin oht, et sa satud platoo rajale, stiilis: "Sa pead ainult piisavalt usaldama Jumalat, siis kõik saab korda ja sul on alati jõudu". See võib viia isegi selleni, et kurnatud saavad süüdistada, et nad ei usu piisavalt. Me ei taha sellesse suunda minna. Iiobi sõbrad on meile juba näidanud, et see on vale mõtteviis.

Sellegipoolest on see piiblitekst väga oluline.

Alustuseks näeme salmis 28, et Jumal ei väsi ega väsi kunagi ning ta tahab anda seda jõudu ka väsinud ja jõuetule. Siin on mõned punktid, mis mulle silma hakkasid:

  1. Tegemist ei ole pideva jõuga. Aga alati on jooksmise ja seismise, tegutsemise ja ootamise faasid.
  2. Vastasel juhul peaks seda kõike vaid korra mõistma ja uskuma ja siis oleks jõudu nagu Duracelli jänesel elu aku lõpuni.
  3. Loomulikult on

  4. see seotud sellega, mida Jumal inimesele tahab.
    Need, kes ootavad Issandat, saavad uut jõudu. \end">bible"> Mõnikord tuleb oodata, et mõista, mida Jumal tahab.
  5. Ja mõnikord tuleb ka oodata tema jõudu.
  6. Kotka kujutis võib tähendada ka seda, et Jumal tahab lasta meil jagada natuke oma perspektiivi ülevalt, et me ei jätkaksime uue jõuga lihtsalt vana, vaid suudaksime ära tunda uusi teid ja vaatenurki, mida saame siis uue jõuga järgida.

    Muidugi peame ikka

  7. ja jälle teadvustama ka seda, kus me oma kinnistunud mõtlemisega Jumala teel seisame
  8. .
  9. Me kuulsime varem, et oluline on jagada oma probleeme teistega. Paulus pidi õppima, et ta on oma füüsilise nõrkuse tõttu sõltuvuses teistest inimestest
  10. .

    Kui me üksikvõitlejatena usume, et saame kuidagi kõigega hakkama, siis mingil hetkel saavad kindlasti meie jõud otsa, sest Piibli järgi ei ole see kristlase jaoks õige tee

.

Kokkuvõte

Ma võtan kokku.