Mis siis, kui?

Mis siis, kui Issand ei oleks olnud meie jaoks... (Psalm 124)

Jumalateenistus, , , Evangeelne Vabakirik Leichlingen, rohkem...

automaatselt tõlgitud

Sissejuhatus: Mis oleks, kui?

Selle jutluse ettevalmistamise ajal puutusin ma kokku selle küsimusega.

Mis oleks, kui?

Kui ma selle üle mõtlesin, tuli mulle esimesena meelde episood sarjast "Futurama", kus leiutati mis oleks, kui masin. Futurama on mõnevõrra kummaline multikas ulmesari kümnendatest aastatest, mida mulle meeldis vaadata. Ühelt poolt olid seal täiesti absurdsed näited, näiteks mis oleks, kui videomängude maailm ründaks Maad.

Aga üks näide oli huvitav. Tuleb aru saada, et üks selle animasarja peategelastest on naine nimega Leela, kes on väga kontrollitud, kuid omab ulatuslikke võitluskunstioskusi. Nüüd oli see mis siis, kui see naine ei olegi nii kontrollitud, vaid pigem impulsiivne ja kontrollimatu. Ta muutus spontaanselt mõnevõrra musta huumoriga episoodi käigus mõrtsukaks, kui teda kõigepealt kiusati, ja läks siis edasi ja edasi, et mõrvu varjata.

Sellised veidrad või mitte nii veidrad mõtteeksperimendid -- ja ma tahan nüüd jälle Futurama universumist lahkuda -- võivad olla üsna huvitavad või naljakad, aga küsimus "Mis oleks, kui?" võib mõnda inimest ka isiklikult liigutada. Mis oleks teie elus olnud teisiti, kui te oleksite mingil ajahetkel läinud teistsugust teed? Mõnikord muutub "mis oleks, kui" "oh, kui ma oleksin" või isegi "oh, kui ma oleksin"!

"Kui mul oleks vaid olnud" esineb ka Piiblis, nt Õpetussõnad 5:12.13 ja tõlkes "Hope for all" on see samuti samamoodi sõnastatud (HFA):

12 "Kui ma vaid oleksin võtnud hoiatusi tõsiselt! Miks ma igale hoiatusele vastu pidasin? 13 Miks ma ei pööranud tähelepanu oma õpetajatele ja ei kuulanud neid? 14 Ma oleksin peaaegu kõigi ees õnnetusse sukeldunud!"

Tundub, et see on jälle kord hästi läinud. Sellest hoolimata võib elu olla üsna masendav, kui "Oh, kui mul oleks olnud" või "Oh, kui mul oleks olnud" võtab suure osa sinu enda mälukultuurist. See on hirmuäratav, kui kurvastad ainult käest lastud võimaluste pärast.

Seepärast tahaksin astuda sammu tagasi "mis oleks olnud, kui". Piiblist leitud näide võib-olla aitab mul oma pilku uuesti suunata.

Lugesin psalmi 124; NL

1 Laul palverännakule Jeruusalemma. Taaveti psalm.

Kui Issand ei oleks olnud meie kasuks - ütleks Iisrael - 2 kui Issand ei oleks olnud meie kasuks, kui rahvad tõusid meie vastu, 3 oleksid nad meid elusalt ära söönud, nii suur oli nende viha meie vastu. 4 Vesi oleks meid üle ujutanud, raevukas oja oleks meid ära ujutanud. 5 Raevukad oleksid meid üle ujutanud. 6 Kiidetud olgu Issand, kes ei lasknud neil meid oma hammastega lõhkuda! 7 Me pääsesime nagu lind jahimehe võrgust. Võrk on rebenenud ja me oleme vabad! 8 Meie abi tuleb Issandalt, kes on loonud taeva ja maa.

Mis siis, kui Jumal ei oleks olnud meie jaoks olemas?

Kas sa oled endalt seda kunagi küsinud? Mis oleks sinust saanud, kui sa poleks Jumalat tundma õppinud? Võib-olla oleksid sa kord kirikut näinud, kuid miski ei oleks sind kõnetanud, sest Jumal ei oleks sind kõnetanud.

Võib-olla oleksite pühendunud kusagile mujale, täitnud oma aega teisiti.

Kas te oleksite teistsugune inimene? Kas te oleksite ehk isegi ilma Jumalata oksendama hakanud?

On päris palju inimesi, kes tunnistavad, et nende elu oleks läinud rööbastelt välja, kui nad ei oleks Jumalat tundma õppinud. Ilma Jumala abita võib elu väga hästi valesti minna.

Huvitaval kombel palutakse Iisraelil selles psalmis endalt seda küsimust küsida.

"Kui Issand ei oleks olnud meie jaoks - nii ütleb Iisrael", siis me mõistame, milline kingitus on see, et me oleme saanud tunda Jumalat.

See on kindlus, et Jeesus on meiega, et me võime tuua talle oma mured, aga ka oma tänud ja rõõmud. Meie elul on eesmärk, sest me teame, et sellel, mis me oleme ja mida me teeme, on igavene väärtus. Meil on igavene elu.

Ja ka meie kirik on kingitus, mida meil ei oleks ilma Jumalata. Kas me näeme oma kirikut kui kingitust, kui meie kirikut, või keskendume pigem sellele, kui palju kirik meile kasu toob või mitte1 Sellest ei pruugi alati olla võimalik end vabastada. Aga ma arvan, et on oluline olla põhimõtteliselt tänulik kiriku eest.

Tuleme tagasi psalmi juurde.

Meie vastu!

Psalmist Taavetile rõhutab see psalm Jumala abi vaenuliku rahva vastu.

Oma elus pidi Taavet sageli põgenema inimeste eest, kes tahtsid talle kurja teha. Kui ta oli noor, pidi ta põgenema Sauli eest ja hiljem, vanemana, pidi ta põgenema isegi omaenda poja Absalomi eest. Samuti pidi ta üle elama mitmeid lahinguid ja sõdu.

Psalmist ei selgu, millisele konkreetsele olukorrale ta viitab. Kuid ta on kindel, et ilma Jumala abita oleks ta olnud

Piiblit uurides teame, et Vana Testamendi jutustused võivad olla meile tänapäeval piltidena.

Me võitleme tänapäeval harva inimeste vastu, vaid meil on teised vastased, nagu öeldakse Efeslastele 6:12; NL:

Sest me ei võitle mitte lihast ja verest inimeste vastu, vaid nähtamatu maailma kurjade jõudude ja võimude vastu, nende pimeduse jõudude vastu, kes valitsevad seda maailma, ja kurjade vaimude vastu taevastes maailmades.

See kõlab natuke nagu fantaasia, kuid tegemist on hoopis millegi muuga, nagu te siin edasi lugedes mõistate (Efeslastele 6:13-18; NL):

13 Kasutage kogu Jumala kaitsevarustust. Siis, kui tuleb aeg, suudate kurjale vastu seista ja ikka püsti seista, kui olete võitnud lahingu. 14 Veenduge, et seisate kindlalt, ümbritsedes end tõe vööga ja Jumala õigluse soomusrüüga. 15 Jalgadel seiske hea sõnumi eest, mis kuulutab rahu Jumalaga. 16 Kasutage usku kilbina, et tõrjuda saatana tuliseid nooli. 17 Pange oma päästekiiver selga ja võtke Jumala sõna, oma mõõk, mille Vaim teile annab. 18 Palvetage alati ja igas olukorras Püha Vaimu väega. Olge valvsad ja palvetage pidevalt ka kõigi eest, kes kuuluvad Kristusele.

Loomulikult võiksite sellest tekstist hõlpsasti oma jutluse pidada, kuid mina tahaksin seda täna lühidalt käsitleda:

Nii palju kristlikust soomusrüüsist; kuid me näeme ka, et ilma Jumalata, ilma Jeesus Kristuseta, ei ole kristlikku soomusrüüd.

Tehkem seos psalmiga 124.

See seos psalmiga näitab meile, et ilma Jumalata ei ole kristlikku relvastust ja et me oleme juba kaotanud.

Jumal on meiega

Loomulikult ei ela me ka koos Jumalaga puhtalt võidukalt, kuigi me elame võitja poolel. Loomulikult kukub iga kristlane aeg-ajalt läbi, langeb ja teeb pattu. Kuid nad võivad taas üles tõusta, tulla Jeesuse juurde ja kogeda meeleparandust ning abi.

Psalm 124 jätkub niimoodi (salmid 6-7):

6 Au olgu Issandale, kes ei lasknud neil meid oma hammastega lõhkuda! 7 Me oleme pääsenud nagu lind jahimehe võrgust. Võrk on rebenenud ja me oleme vabad!

V. 7 on siin huvitav pilt. Lind on langenud võrku, nii nagu ka meie mõnikord ebaõnnestume, mõnikord patustame, teeme vigu, teeme teistele inimestele haiget, kuid see ei pea jõudma selleni, et meid neelavad meie vead.

Võrk on rebenenud ja me võime uuesti püsti tõusta, tunnistada oma süüd Jumala ja ka inimeste ees, muuta oma käitumist ja tulla uuesti välja. Me võime taas vabaks saada.

Ja viimane salm väljendab seda nii kaunilt (salm 8; NL):

Meie abi tuleb Issandalt, kes on teinud taeva ja maa.

Teised tõlked kirjutavad siin (nt ELB):

Meie abi on Issanda nimel, kes on teinud taeva ja maa.

See kõlab natuke paremini. Mis iganes ka ei tule, meie abi seisab kindlalt Jumala juures.

Läheme tagasi algusesse: Mis siis, kui...

See üleskutse psalmi algusest, et Iisrael peaks kujutlema, mis oleks juhtunud, kui Issand poleks neid aidanud, on loomulikult ka tähendanud tänulikuks saamist selle eest, et abi tuleb Issandalt, kes on teinud taeva ja maa.

Tänulikkus on üks neist asjadest. Tagantjärele on see lihtsam. Kui kõik on seljataga ja sa näed, mis oleks võinud valesti minna, saad sügavalt sisse hingata ja olla tänulik.

Aga kui sa oled keset asja, kui tulised nooled lendavad sinu poole, kui probleemid tunduvad tohutult suured, kui sa kardad, siis on väga raske olla tänulik.

Aga see näib mulle olevat selle psalmi teine sõnum.

Kui tundub, et teid on probleemid üle jõu käinud, siis see psalm ütleb teile, et tuleb aeg, mil te saate tagasi vaadata ja näha, et Jumal oli seal ja kandis teid läbi.

Te ehk teate ütlust, mida inimesed ütlevad kummalistes olukordades: "Me naerame selle üle hiljem".

Tõenäoliselt ei naera sa siis, kui probleemid käest ära lähevad, kuid ehk saad selle ütluse veidi teistmoodi enda omaks teha: "Hiljem näeme, et Jumal oli kõigest hoolimata seal."

Muidugi on seda alati lihtne öelda neile, keda see ei puuduta. Õpetussõnad 14:10; HFA ütleb seda üsna tabavalt:

Sa ei saa oma sisimaid tundeid kellegagi jagada - kõige sügavamas kurbuses ja suurimas rõõmus on iga inimene täiesti üksi!

Sellest hoolimata:

Meie abi on Issanda nimes, kes on teinud taeva ja maa.

See on psalmi 124 sõnum ja ma loodan, et see jääb meile järgmiseks nädalaks.

Kokkuvõte