Mis töötab? Kõik sõltub Jumala õnnistusest.

Sissejuhatus

Mis toimub? Või variatsioonina: Eh kutt, kuidas läheb?

Te olete seda ütlust ilmselt varemgi kuulnud.

Inglise keeles oleks selle nimi "What's up" või midagi sarnast. Rakenduse nimi "What's App" põhineb ilmselt sellel.

See idioom pärineb algselt nooruskeelest, kuid vanema inimesena on raske hinnata, kui nooruslik see tänapäeval veel on. Idioomid muutuvad kogu aeg.

Näiteks 80ndatel aastatel peeti nooruslikuks kanda pesapallimütsi tagurpidi. Nii et tagurpidi tähendab, et mütsi tipp on tagurpidi, mis tänapäeval vajaks ehk täpsustamist.

Võib-olla oli visiiri tagurpidi kandmine üks mässu vorm. Minu arvates oli periood, mil ülespööratud pesapallimüts oli nooruse sümboliks, üsna pikk, võib-olla seetõttu, et see oli lihtsalt liiga absurdne. Vihmavari peaks sind päikese eest kaitsma ja see ei ole üldse mõttekas, kui see on tagurpidi.

Kuid ma ei taha teha nalja tolleaegsete noorte üle, vaid tahaksin hoopis üles võtta ütluse "Mis on?" tänapäeval.

Mis toimub teie ja minu elus, mis toimub meie kogukonnas?

Küsimus on täiesti õigustatud. Ja kui te kasutate "What's App", siis tuleb ehk meelde ka "What's up?".

Ja kuna enamik meist on natuke vanemad, siis sobiks ka pikendatud versioon: "Eh kutt, kuidas läheb?"

Tahtsin täna koos teiega vaadata psalmi 127 ja vaadata, kas ma saan sissejuhatusest aru ;-)

Kui Issand ei...

Ma lugesin psalmi 127, 1.2 esimest poolt; NL

Kui Issand ei tee midagi, siis ei toimi ka miski. See võib kõlada üsna lapikult, kuid me peame siin jumalateenistusel midagi sellist ütlema, sest muidu kaotame me kristlased oma eksistentsi põhjuse.

See psalm oli laul, mida lauldi palverännakul, tõenäoliselt vanad ja noored koos. Kahjuks ei ole meloodia enam säilinud.

Ja selle laulu kirjutas Saalomon, kes oli nüüd keegi, kes oma intellekti, tarkust, rikkust ja võimu kasutades võis põhimõtteliselt realiseerida mida iganes ta tahtis, kui see ei rikkunud loodusseadusi.

See inimlike standardite järgi peaaegu kõikvõimas Saalomon kirjutab laulu väitega, et ilma Jumalata ei toimi miski.

Küsimus ei ole selles, et ehitajad lõpetavad ehitamise või et valvurid võetakse tagasi. Samuti ei tähenda see raske töö peatamist.

See psalm on Lutheri tõlkes pealkirjaga:

Kõik sõltub Jumala õnnistusest.

Ja see väljendab seda. See toimib ainult Jumala õnnistusel.

Selles psalmi esimeses pooles on meil kolm punkti:

• Ehita maja
• Kaitske linna
• kõvasti tööd teha, muretsedes toidu pärast

Mis toimub teie isiklikus elus?

Kolmas punkt paistab natuke silma, sest selles öeldakse, et need, kes armastavad Jumalat, saavad seda unes. Kas raske töö on siin ikkagi üleliigne?

Ma arvan, et tegemist on muretsemisega. Me leiame paljudes Piibli kirjakohtades, sealhulgas ka Uues Testamendis, et muretsemine ei ole tingimata vajalik, nt Filiplastele 4:6; NL

Sarnane lõik on ka mäejutluses Matteuse 6:25-34, NL, kus Jeesus Kristus ütleb:

Seega ei ole mitte raske töö üleliigne, vaid muretsemine. Loomulikult me juba hoolitseme oma lähedaste eest, kuid me ei pea põhimõtteliselt muretsema oma olemasolu pärast, sest Jumal hoolitseb nende eest, kes teda armastavad.

Minu arvates on seda punkti üsna lihtne mõista ja väga raske rakendada. Me tahame lihtsalt kõike kontrollida ja kõike kontrolli all hoida, kuid see ei ole tegelikult võimalik. Seetõttu saame me usaldada ainult Jumalat.

Huvitav on, et Saalomoni mainitakse siin suurepärase riietuse näitena, kuid ta kirjutas selle psalmi 127, mis lõppkokkuvõttes ütleb sama asja, mis see lõik mäejutlusest.

Tahaksin öelda paar sõna raskest tööst. Minu jaoks on see mõiste veidi keeruline. Muidugi ei saa olla liiga halb töötada, aga mulle meeldib minu töö (enamasti) ja tavaliselt meeldib mulle tööl käia. Sooviksin seda kõigile siinsetele inimestele.

Kuid pöördume tagasi kahe esimese punkti juurde.

Mis toimub kogukonnas?

Esimene punkt on "maja ehitamine".

Ma näeksin seda ka meie kogukonna kuvandina.

Põhimõtteliselt oleme me kõik ehitajad. Meie kirik on ju maja, mida pidevalt ehitatakse ja ümber ehitatakse.

Ja igaühel meist on potentsiaali ja oskusi ning kui me kõik panustame neid oma kogukonna ülesehitamisse, siis peaks palju olema võimalik, eks? Jo, me suudame seda teha?

Aga kui Issand ei ehita seda maja, siis me töötame asjata.

Selliste salmide puhul on alati oht, et neid nähakse negatiivses valguses. Sa võid püüda nii palju kui tahad, aga kui Jumal ei ole meeleolus, siis pole sellest kasu.

See ei ole kindlasti nii mõeldud. Jumal tahab ehitada kogudust ja ta tahab meid sellesse kaasata ja lasta meil selles osaleda. Nii palju on võimalik koos Jumalaga, nii palju on võimalik koos Jumalaga ja ma olen kindel, et ta tahab ka meie kirikuga palju liigutada.

Ja lõppkokkuvõttes on ainus viis seda teha, kui palume Jumalat, et ta ehitaks meid ise ja kaasaks meid sellesse protsessi. Lõppkokkuvõttes tähendab see, et peame palvetama kiriku ehitamise eest.

See oleks palve mitmel tasandil. Ühest küljest on palve vajalik selleks, et juhtkondlik ring saaks teha koguduse jaoks strateegilisi otsuseid, kuulates Jumalat.

Siis on vaja palveid kavandatud tegevuste, suvise festivali, linnafestivali ja linnafestivali jumalateenistuse, tavaliste pühapäevaste jumalateenistuste jaoks. Siinkohal palvetame ka selle eest, et vastava tegevuse planeerijad ja osalejad tunneksid ära, kuidas Jumal tahab seda tööd ellu viia ja kuidas ta tahab meid sellesse kaasata.

See kehtib ka meie kiriku kohta üldiselt ja kõigi teiste ürituste ja rühmade kohta: Noorte, naiste hommikusööki, naisringi, kodurühmi jne.

Minu arvates on see punkt psalmi kolmest punktist kõige raskemini mõistetav.

Kas kõik, mis ei too nähtavat edu, ei ole Jumalast?

Kas sa pead ootama väga selget märki, enne kui alustad? Või selget märki, et peaksite millegi tegemisest loobuma?

Ma tean ka kõiki pilte nagu "Ainult liikuvat autot saab juhtida", või kui üks uks sulgub, teised avanevad jne.

Kui kõik läheb hästi, kui kõik osaleb hästi jne, siis kipute nägema "edu" kui Jumala kinnitust. Ja mida teete siis, kui kõik ei lähe nii hästi?

Mis takistab Jumala tööd?

Patt?

Liiga vähe palveid?

Liiga palju muret? Varem loetud lõik mäejutlusest ütleb, et jah:

Kas mured blokeerivad meid?

Või liiga vähe teadmisi Piiblist?

Või on see edu retsepti otsimine?

Kõik koos? Kas me vajame lihtsalt kannatust?

Võib-olla on need küsimused ka valed?

Võib-olla peaksime esitama rohkem positiivseid küsimusi? Kuidas me tunneme ära Jumala tahte ja töö? Kuhu tahab Jumal jätkata koguduse ehitamist?

Mul ei ole täna tegelikult vastust ja ma usun, et see lause "Kui Issand ei ehita maja, siis on ehitajate töö asjata". hõivab mind pikalt, ka pärast jutlust.

Teine punkt: "Kui Issand ei kaitse linna, siis on asjata seda valvuritega ümbritseda." Minu arvates on see lihtsamini arusaadav.

Ma arvan, et linna tuleb jälle vaadelda kui kiriku kuvandit. Minevikus nähti kirikut kui varjupaika selles mõttes, et sul olid oma sotsiaalsed kontaktid peamiselt kirikus ja kaitset andis juhtide ja pastori õpetus. Nii et natuke see läheb vastuollu valguse ja soola olemisega ja see ei sobi ka tänapäeval, sest maailma positiivsed ja negatiivsed sõnumid jõuavad meedia kaudu otse iga inimese juurde igas majapidamises. See on niimoodi.

Loomulikult tuleks head õpetust jagada ka jumalateenistustel, kodurühmades jne, mis pakub teatud kaitset, kuid kui inimene ei toetu Jumalale ja ei otsi sealt kaitset, siis ei ole sellest kõigest kasu.

Rohkem õnnistusi?

Vaatleme psalmi 127; 3-5; NL teist osa.

Lapsed on õnnistus, seda võin ma kinnitada.

Kuid neid salme võib kohaldada ka kiriku suhtes.

Ka koguduse uued liikmed on õnnistuseks.

Kui teil on ise lapsed, siis teate, et mõnikord võib teie ja teie järeltulijate suhetes tekkida probleeme, sest teil on erinevatest asjadest erinevad arusaamad.

Sama võib olla ka kogukonnas. Aga me peaksime siiski olema õnnelikud oma uue põlvkonna üle.

Psalmi viimane salm tähistab järglaste lojaalsust perekonnale, s.t. kirikule. See sisaldab rasket küsimust järgmise põlvkonna tulevikust koguduses.

Ühest küljest olid väravad linna piiriks välismaailmaga, st koht, mida tuli hoida vaenlaste eest. Teisest küljest olid väravad kohtadeks, kus peeti kohtuvaidlusi. Just siin seisis perekond vaenlaste kaitseks silmitsi vaenlastega.

Palvetagem, et ka meie järeltulijad saaksid kiriku järgmiseks põlvkonnaks ja et uued usulapsed kasvaksid üles.

Palju on veel teha ja kõik sõltub Jumala õnnistusest.

Kokkuvõte

Ma tulen lõpuni:

• Eh kutt, mis
on? Kui kasutad What's App, mõtle "Mis on" ja "Mis on?" Jumalaga on palju, siis kõik on Jumala õnnistuse all.
• Mis on sinu isiklikus elus
? Ära muretse millegi pärast, vaid palveta kõige eest. Ütle Jumalale, mida sa vajad, ja täna teda. See kõlab meile, töökatele sakslastele, kummaliselt, aga see on tõsi. Kui
• Issand ei ehita maja, siis töötavad ehitajad selle kallal asjata. Meil on palju potentsiaali ja võimeid, kuid ilma Jumalata ei toimi midagi
. Mis takistab Jumala tööd? Või: Kuidas me saame ära tunda, kuhu Jumal tahab edasi ehitada? Võtame selle küsimuse kaasa ja liigutame seda.
• Palvetagem Jumala kaitse eest, nii meie isiklikult kui ka meie koguduse perekonna eest
.
• Ja vaadakem uut põlvkonda kui õnnistust ja palvetagem veel rohkem uut verd.
• Kõik sõltub Jumala õnnistusest.