Pygmalioni efekt: Mis on nii oodatud...

Sissejuhatus

Ma õppisin ükspäev ajakirjas "Geo" ilmunud artiklist uue võõrsõna, mis on

Pygmalioni efekt

Kas keegi teab, mis see on? (Oodata tagasisidet)

Noh, siis ei olnud ma ainuke, kellel oli see hariduslünk ;-)

Pygmalioni efekt on psühholoogiline nähtus, mille puhul õpilase oodatud hinnang avaldab sellist mõju tema sooritusele, et see leiab kinnitust.

Näide:

1965. aastal uurisid USA psühholoogid õpetajate ja õpilaste vahelist suhtlemist põhikoolis läbi viidud eksperimendi käigus. Seal oli kolm klassirongi, kiire, keskmise ja aeglase õpilase jaoks; see on USAs üsna tavaline.

Õpetajatele anti mõista, et laste võimekuse hindamiseks kasutatakse teaduslikku testi. Õpetajatele öeldi, et see test tuvastab 20% õpilastest klassis, kes on arenguhüppe äärel. Nendelt õitsengutelt või spurtteritelt võib oodata erilisi saavutusi järgmisel õppeaastal. Tegelikkuses valiti 20 protsenti õpilastest täiesti juhuslikult, kuid õpetajate teadmata, välja loosi teel.

Läbiviidud testis mõõdeti IQ, intelligentsuskvoot, ja kaheksa kuud pärast seda esimest testi mõõdeti kõigi õpilaste IQ uuesti. IQ tõus oli neil 20% õpilastest, kes olid "õieti" välja joonistatud, oluliselt suurem kui teistel.

Ainult õpetajad teadsid sellest väidetavast potentsiaalist, seega pidi tegelik tulemuslikkuse tõus olema osaliselt tingitud õpetajate ootustest.

Lisaks sellele oli IQ tõus kõige suurem nende laste seas, kes olid eriti atraktiivse välimusega. Samuti oli märgatav, et õpetajad hindasid positiivsemalt nn õitsvate laste iseloomu.

Teised teadlased kritiseerisid seda eksperimenti, selle meetodeid jne. õigustatult, kuid samasuguseid katseid võis vähemalt osaliselt korduvalt korrata mitu aastat. See on kuidagi õudne.

Äsja kirjeldatud katse eelkäija on 1963. aasta laboratoorsest katsest, kus üliõpilastele anti rottidele ülesanne leida tee läbi labürindi. Rotid olid geneetiliselt kõik samast tüvest, kuid poolele üliõpilastele öeldi, et rotid on spetsiaalselt arukuse poolest aretatud, ja teisele poolele öeldi, et see rottitõug on eriti rumal.

Tegelikult olid arvatavasti targad rotid labürintide läbimisel paremad. Millegipärast mõjutasid tudengitest eksperimenteerijad mingil viisil katserottide sooritust.

Need mõjud on olemas ka negatiivsel kujul. Näiteks kui te korduvalt kohtate eelarvamusi ja stereotüüpe, võtate te need sageli mingil hetkel omaks. See on nn Andorra efekt, mis on nime saanud Max Frischi romaani "Andorra" järgi.

See võib olla teile tuttav: kui kedagi pidevalt rumalaks kutsutakse, on suur oht, et ta lõpuks ise seda usub.

Sa muutud selliseks, nagu sind nähakse. Teiste inimeste ootused mõjutavad nii enda käitumist kui ka tulemuslikkust ja muutuvad seega peaaegu paratamatult tulemuseks.

Sellest järeldub ka, et inimesel on vastutus oma ootustega teiste suhtes.

Jeesuse ootused oma 12 jüngrile

Vaatleme ühte teksti Piiblist, esimest käsku, mille Jeesus saatis oma 12 jüngrile (Luuka 9:1-6; NL):

Ühel päeval kutsus Jeesus oma kaksteist apostlit enda juurde ja andis neile volituse ajada välja deemoneid ja ravida haigusi. 2 Siis saatis ta nad välja missiooniga rääkida kogu rahvale Jumala riigi tulekust ja teha haigeid terveks. 3 "Ärge võtke reisile midagi kaasa," käskis ta neid, "ei kõndimiskeppi, ei pagasit, ei toitu ega raha, ei teist särki. 4 Kui te jõuate mõnda külla, olge külalised ainult ühes majas. 5 Kui elanikud ei taha teie sõnumit kuulda, siis raputage lahkudes tolmu oma jalgadelt, märgiks, et te jätate selle koha kohtumõistmise alla." 6 Nii hakkasid nad käima läbi selle piirkonna külade, kuulutades rõõmusõnumit ja tervendades haigeid.

Kõigepealt tuleb märkida, et Jeesus annab oma jüngritele erilise väe ajada välja kurje vaime ja tervendada kõiki haigusi. See pühendusjõud on eriline omadus, mis ei kehti tänapäeval enamuse jaoks, sest näiteks 1. Korintlastele 12:30 ütleb, et kõigil ei ole tervendamise andi.

Kuid jüngritele on antud selleks missiooniks erivolitused.

Kas need jüngrid olid nüüd eriti sobivad selleks missiooniks?

Ma arvan, et seda ei saa öelda, kuid jüngrid olid pigem mingi läbilõige juudi ühiskonnast. Nii et nad ei olnud täielik läbilõige, nad olid ilmselt nooremad, nad olid ainult mehed, kuid nad kuulusid erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, alates kaluritest kuni maksukogujate ja poliitiliste ekstremistiden (zealotide) välja.

Huvitav on ka see, et missioon ulatub kaugemale kui pelgalt tervendamine. Nad peavad kuulutama, et Jumala kuningriik on käes, millega kaasneb muidugi oht, et nad satuvad hätta usuliidritega.

Nad ei tohi kaasa võtta raha, kotti ega varurõivaid, seega ei ole neil mingeid tagatisi. Neil ei ole mingit garantiid, et nad kohtuvad heatahtlike võõrustajatega, kuid selles missioonis sõltuvad nad sellest, et inimesed osutavad neile külalislahkust.

Jeesus andis neile suure volituse, kuid ta ootas neilt ka palju ja ülesanne ületas kaugelt neile antud volitusi.

Viimases salmis, mida ma lugesin, loeme, et jüngrid viisid kuidagi käsu täide, kuid me ei tea, kuidas nad seda kogesid ja mis nendega juhtus.

Me loeme ainult Luuka 9:10,11; NL:

10 Kui apostlid tagasi tulid, rääkisid nad Jeesusele kõigest, mida nad olid teinud. Siis ta lahkus koos nendega Betsaida linna lähedusse. 11 Aga rahvas sai teada, kuhu ta oli läinud, ja järgnes talle. Siis pöördus ta nende poole, rääkis neile Jumala kuningriigist ja tervendas nende seas olevaid haigeid.

Seda, mida nad rääkisid, ei antud edasi. Jeesus tahtis nendega kahekesi olla, kuid abi otsivad inimesed leidsid ta üles ja Jeesus pöördus nende poole ning rääkis neile Jumala kuningriigist ja tervendas haigeid.

Hiljem leiame ka sündmuse, kus mõned jüngrid ebaõnnestusid. Jeesus oli koos Peetruse, Johannese ja Jaakobusega mäel, samas kui teised jüngrid jätkasid Jeesuse missiooni täitmist ja ebaõnnestusid (Luuka 9:38-42; NL):

38 Ja üks mees rahvahulgas hüüdis talle: "Meister, vaata mu poega, mu ainukest last! 39 Kuri vaim võtab temast pidevalt võimust. Siis ta karjub, kukub maha, väänleb ja vahutab suust. Pidevalt peksab ja vigastab ta teda ning ei jäta teda rahule. 40 Ma palusin su jüngritel seda vaimu välja ajada, kuid nad ei suutnud." 41 "Te mõistmatu, uskmatu rahvas," ütles Jeesus, "kui kaua ma pean teiega koos olema ja teid taluma? Tooge ta ette." 42 Kui poiss ette astus, viskas deemon ta maale, nii et ta väänles ja väänles ägedalt. Kuid Jeesus ähvardas kurja vaimu ja tervendas poisi. Siis saatis ta ta tagasi oma isa juurde.

Kas Jeesus tegi siin vea? Kas ta saatis ikkagi valed jüngrid välja? Ilmselt oli ta ka siin veidi pahane.

Ma arvan, et nõrkused ja vead võivad alati juhtuda ja me peame seda teistele tunnistama. Okei, Jeesus ei ole ilmselt vigu teinud, aga me ei saa seda kindlasti enda kohta öelda.

Jüngrid on ikka veel teel, nagu ka meie (Matteuse 17:19-21; NL):

19 Hiljem, kui nad olid tagasi omavahel, küsisid jüngrid Jeesuselt: "Miks me ei saanud seda deemonit välja ajada?" 20-21 "Sellepärast, et teie usk on nii väike," ütles Jeesus. "Ma kinnitan teile: Kui teie usk oleks isegi nii suur kui sinepiseeme, siis võiksite öelda sellele mäele: "Liigu siit sinna!" ja see liiguks. Mitte miski ei oleks teile võimatu."

Kindlasti ei ole see käsk: "Uskuge rohkem!", vaid see on üleskutse kasvada veelgi enam usus.

Ootused teiste inimeste suhtes ei tähenda asjade üles rääkimist. Inimene peaks jääma realistlikuks, kuid omama siiski positiivseid ootusi teistele ja ma usun, et Jeesusel on siin positiivsed ootused oma jüngritele. Nende usk kasvab ja nad muudavad hiljem maailma.

Suhtumine "Kui sa ei oota midagi, siis ei saa sa kunagi pettuda!" ei saa olla õige. Kui te ei usalda teistele midagi, siis kogete kindlasti Pygmalioni efekti.

Geo artiklis oli ka huvitav tsitaat ärimaailmast:

Nagu tuntud saksa-austria ettevõtja Reinhold Würth ütleb: "Juhtkond, kes usub, et 75 protsenti töötajatest on laisad, madala kvalifikatsiooniga ja vargad, saab täpselt sellise tööjõu". Kui seevastu eeldatakse, et 98 protsenti töötajatest on pühendunud ja suhtub ettevõttesse positiivselt, siis juhtub täpselt nii.

Aga tuleme tagasi Jeesuse juurde. Võiks arvata, et pärast seda läbikukkumist jätab ta selle esialgu sinnapaika. Jüngrid peavad rohkem uskuma, muidu on see mõttetu.

72 jüngrit välja saata

Kuid järgmises peatükis juhtub just see (Luuka 10:1-3; NL):

1 Siis valis Issand veel seitsekümmend kaks jüngrit ja saatis nad kahekesi edasi kõikidesse linnadesse ja küladesse, mida ta tahtis külastada. 2 Ta andis neile järgmised juhised: "Saak on suur, kuid tööliste arv on väike. Palvetage Issandat, kes on saagi eest vastutav, ja paluge, et ta saadaks rohkem töölist oma põldudele. 3 Nüüd minge, pidades meeles, et ma saadan teid välja nagu lambad huntide keskele.

Ja siis tuleb sama järjekord nagu 12 saatmise puhul, väga sarnaste sõnadega: Võtke kaasa raha, pagasit, tagatisi ja lootke inimeste külalislahkusele. Ja ka volitus ja korraldus on sama (Lk 10, 9; NGÜ):

Parandage haiged, kes seal on, ja kuulutage linna elanikele: "Jumala riik on tulnud teie juurde.

Ma ei usu, et need 72 teist olid "paremad" kui 12, kuigi Jeesus oli nad selleks missiooniks välja valinud.

On kirjas, mida nad kogesid oma missiooni täitmisel (Luuka 10:17-20; NL):

17 Kui seitsmekümne kaks jüngrit tagasi tulid, teatasid nad talle rõõmuga: "Issand, isegi kuradid kuuletuvad meile, kui me neid sinu nimel välja ajame!" 18 "Jah," seletas ta neile, "ma nägin, kuidas saatan kukkus taevast nagu välk! 19 Ma olen andnud teile võimu vaenlase üle; te võite kõndida mägede ja skorpionide vahel ja tallata neid. Mitte miski ega keegi ei suuda teid kahjustada. 20 Aga ärge rõõmustage selle üle, et kurjad vaimud teile alluvad, vaid rõõmustage selle üle, et teie nimed on taevasse kirjutatud."

Selle lõigu järeldus on see, mis on tegelikult oluline, et inimene kuulub Jeesuse Kristuse juurde, nii et tema nimi on taevasse kirjutatud.

Meie, kes me oleme andnud oma elu Jeesusele Kristusele, kuulume samuti temale ja ma arvan, et võib üldistada, et Jeesus usaldab meile kõigile midagi või palju ja tal on väga positiivsed ootused meie suhtes.

Delegaat

Üks teema, mis mängib selles kompleksis, on "delegeerimise" teema.

On üks ilus episood 2. Moosese raamatu 18. peatükis, kus Moosest külastab tema mittejuutlasest ämm Jetro. Ja ta on seal otseülekandes, kui Mooses üksinda õpetab rahvast ja jagab õigust. See tähendab, et hommikust kuni hilisõhtuni tuli rahvas Moosese juurde, et lahendada mingeid küsimusi. Võite ette kujutada, et linnavalitsuses on ainult üks linnapea ja et ta hoolitseb ka kõigi ametlike küsimuste eest ning täidab ka vahekohtuniku rolli.

Jitro osutas Moosesele, et selline asi ei ole tervislik ja ta soovitas ehitada struktuuri nii, et vastutavad inimesed paigutatakse 1000, 100, 50 ja 10 kohale ja ainult keerulised juhtumid jõuavad Moosese juurde.

See kõlab ilmselgelt ja loogiliselt ning seda siis ka tehakse.

Miks ei ole keegi varem sellele mõelnud? Võib-olla oli Moosesel salajane ootus: "Nad ei saa seda õigesti teha, ainult see, mida sa ise teed, on hea.

Aga kui teete kõike ise, siis kurnate end ära ja loomulikult edastate teistele: "Sa ei saa seda niikuinii teha," mis võib muidugi vallandada Pygmalioni efekti.

Markuse lugu

Teise piibelliku näitena tahaksin vaadata Johannese Markuse lugu. See oli Barnabase nõbu, kes tegi koos Paulusega esimese misjonireisi.

Apostlite teod 13, 4.5; NL

4 Saul ja Barnabas saadeti välja Püha Vaimu poolt. Nad läksid Seleukia meresadamasse ja purjetasid sealt Küprose saarele. 5 Küprosel otsisid nad Salamisi linnas juudi sünagooge üles ja kuulutasid Jumala sõna. Johannes Markus läks nende abiks kaasa.

Seejärel kogevad nad üsna põnevaid lugusid, kuid pärast Küproselt lahkumist läks Johannes Markus neist lahku ja pöördus tagasi Jeruusalemma.

Sellel oli järelmõju (Apostlite teod 15:36-40; NEÜ):

36 Mõni aeg hiljem ütles Paulus Barnabasele: "Läheme taas teele ja külastame kõiki linnu, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna. Peaksime vaatama, kuidas vennad ja õed seal toime tulevad." 37 Aga Barnabas tahtis taas kaasa võtta ka Johannes Markuse. 38 Aga Paulus ei pidanud õigeks võtta kaasa seda, kes oli nad Pamphylias hüljanud ja nende koostöö katkestanud. 39 Nüüd tekkis nii tuline vaidlus, et nad mõlemad läksid lahku. Barnabas võttis Markuse kaasa ja purjetas Küprosele. 40 Paulus aga valis oma kaaslaseks Silase. Ja pärast seda, kui ta oli saanud Jumala armu vendadelt käsu, lahkus ta.

Kes oli praegu õige? Barnabas tahtis anda talle veel ühe võimaluse. Ta ootas Markuse muutust. Paulus seevastu ei tahtnud enam koos Johannes Markusega töötada.

Täna ei ole enam võimalik otsustada, kellel oli õigus. Olen kuulnud ka teooriat, et vaidlus oli Jumala poolt lubatud, et Paulus ja Barnabas eralduksid ja seega levitaksid evangeeliumi veelgi paremini paljundajatena.

Kuid see tundub mulle veidi liialdusena. Nad ei olnud täiuslikud inimesed ja seetõttu võisid tekkida ebameeldivad vaidlused.

Kas Paulus ja Barnabas said jälle omavahel läbi, seda ei saa täpselt öelda, Piiblis ei ole selle kohta midagi kirjas, aga ma loodan, et nii on. Küll aga olid Pauluse ja Johannes Markuse vahel hiljem jälle head suhted. Näiteks 2. Timoteosele 4:11 palus Paulus selgesõnaliselt Timoteosel teda külastada ja Johannes Markuse kaasa võtta.

On muidugi spekulatsioon, kas see, et Barnabas kohtas teda positiivsete ootustega, viis selleni, et temast sai hiljem ikkagi usaldusväärne inimene.

Kiriklik traditsioon peab isegi Johannese Markust Markuse evangeeliumi kirjutanud Markuse evangeeliumiks. Nii et temast on saanud midagi muud.

Kokkuvõte

Ma võtan kokku.

Pygmalioni efekt: sa muutud selliseks, nagu sind nähakse, ja sinu enda ootused võivad muuta teisi inimesi. See ei ole muidugi alati nii, kuid sageli on see nii.
Me vaatasime Jeesuse korraldust 12 jüngrile, kus Jeesus andis suure autoriteedi ja ootas veelgi positiivsemalt.
Kuid ka jüngrid pidid kogema ebaõnnestumist, kuid Jeesus hoidis siiski jätkuvalt oma jüngritest kinni. Usk võib ka kasvada.
Ta saadab 72 jüngrit taas välja sama missiooniga ja rõhutab, et kõige tähtsam on, et teie nimed on taevasse kirjutatud. See kehtib ka meie kohta ja kindlasti on Jeesusel meie suhtes samad positiivsed ootused.
Seejärel vaatasime Moosese näidet, kuidas ta delegeeris ülesandeid ja usaldas inimesi.
Ja viimaks vaatasime "Johannes Markuse" näidet, kes sai pärast esimest läbikukkumist veel ühe võimaluse ja kellest sai väga tähtis inimene Jumala Kuningriigis.