Strateegia

Strateegia? Minu elu jaoks? Kogukonna jaoks?

Jumalateenistus, , , Evangeelne Vabakirik Leichlingen, rohkem...

automaatselt tõlgitud

Sissejuhatus

Täna tahaksin rääkida teemal "strateegia".

Esmapilgul võib see jutluse teemana tunduda veidi kummaline. Samuti ei taha ma täna rääkida sõjalistest teemadest.

Ma sisestasin naiivselt sõna "strateegia" otsingusõnaks bibleserver.com. Vaikimisi oli Lutheri tõlge ja seal ei olnud strateegiat. Siis lisasin teisi piiblitõlkeid ja leidsin selle, mida otsisin: "Hope for all", Õpetussõnad 24:5; HFA:

Sest ainult strateegiaga saab võita lahingu, ja kus on palju nõuandjaid, seal on võit.

See toob meid tagasi sõja juurde. Kuid see on mõeldud pigem pildina, mis on selge, kui lugeda lauset kontekstis (Õpetussõnad 24:5-7; HFA):

5 Targale mehele on suur jõud, ja mõistlik mees saab üha rohkem jõudu. 6 Sest ainult strateegiaga saab võita lahingu, ja kus on palju nõuandjaid, tuleb võit. 7 Tarkus on rumalale kättesaamatu; kui linnavolikogus arutatakse olulisi asju, peab ta oma suu kinni hoidma!

Nüüd huvitas mind, mida teised piiblitõlked siin "strateegia" asemel kirjutavad:

Mul on programm, mis näitab üksikute piiblilõikude heebrea sõnu, aga ma ei oska siin põhitekstis olevat heebrea sõna hääldada, nii et pole mõtet seda ette lugeda.

tǎḥ-bǔ-lôṯ tǎḥ-bǔ-lôṯ

See programm näitab ka sõna võimalikke tõlkeid, mis on põnev. Kahjuks on need tõlked inglise keeles ja alati on raske üks-ühele tõlkida eri keelte vahel, eriti kolme keele vahel.

Aga huvitav on ikkagi, mis sellest välja tuli. Mida tähendab siin tõlge "lootust kõigile", mis tõlgib "strateegiat":

Me võime need võimalikud tähendused jagada kahte kategooriasse.

Esimene on kaalutlus, hoolikas mõtlemine. See hõlmab ka teistelt tarkade nõuannete otsimist ja nende kaasamist oma mõtetesse.

Teine kategooria on juhtimine. "Strateegia" on alati juhtimisküsimus ja kui te tahate selle üle mõelda mittejuhina, siis peate püüdma seda vaadata läbi juhtkonna objektiivi. Kui te tahate näiteks oma ülemusega ettevõtte strateegiast rääkida, siis on mõtet ainult siis, kui te püüate võtta ülemuse vaatenurka. Teie enda osakond ei mängi enam nii olulist rolli. Mis on mõistlik ettevõtte kui terviku jaoks?

Sarnaselt on see ka kogukonnaga. Kui te tahate mõelda strateegia üle, siis peate lahkuma tasandilt "mulle ei meeldinud viimane jumalateenistus nii väga" ja mõtlema, milline võiks olla jumalateenistus või kogudus tulevikus.

Aga ma ei taha esimesel sammul nii kõrgele minna. Alustame oma isiklikust elust.

Minu elu strateegia

Kas teil, kas mul on strateegia oma või minu elu jaoks?

Kas teil on üldse vaja sellist?

Me elame enesemõõtmise ja eneseoptimeerimise ajastul. Fitlapid on populaarsed, tervis on oluline. Kuid järgmine ütlus on üsna vana: "Peaasi on olla terve!" Ma teadsin seda juba 70ndatel.

Ja toitumine on tänapäeval pool usku. Alati on uusi trende. Näiteks mõned inimesed mäletavad toidukombineeritud dieeti, millest inimesed olid täiesti veendunud. Tänapäeval ei kuule sellest midagi. Varem oli madala rasvasisaldusega toitumine, nüüd on see madala süsinikusisaldusega ja nüüd on vahelduv paastumine uus kuum jama, er trend.

Mõne aasta pärast on see jälle midagi muud. Tundub, et igas meie telesaatejuhi numbris kirjeldatakse mingit uut dieeti USAst, mis on eriti hea ja edukas.

Toitumine on oluline. Mõned teist teavad, et ma olen suvest saadik teadnud, et mul on diabeet. Nii et midagi peab muutuma. Ma vaatan alati ostetavate toiduainete tagakülge, et näha, kui palju suhkrut neis on. Mõnikord oled üllatunud. Näiteks mahlad sisaldavad palju suhkrut. Klaas õunamahla sisaldab sama palju suhkrut kui 8 suhkruvorsti. See oli juba hea, et mulle ei meeldinud üldse mahla juua.

Minu elus on palju muutunud: Ei mingeid karastusjooke enam, väga vähe magusat ja ma peaksin ka natuke kaalust alla võtma, seega rohkem täisteratooted, vähendan natuke krõpse jne. ja püüan kord nädalas 23 km tööle jalgrattaga sõita.

Aga see ei ole minu elustrateegia. Asi on lihtsalt selles, et hoolitseda oma tervise eest realistlikult ja mitte hoolimatult oma tervist rikkuda. Ma olen juba natuke kaalust alla võtnud.

Mis siis loosungist: peamine on olla terve?

Nii tähtis kui tervis ka poleks, ei ole see peamine ja kui elu on ainult toitumine ja fitness, siis on midagi valesti.

Aga kuidas see peaks olema? Kas me vajame oma elu jaoks strateegiat?

Vaatame seda küsimust meie elu lõpust, 1. Korintlastele 4:1-5; NGÜ

1 Nüüd te teate ka, kuidas te peaksite meist mõtlema: Me oleme Kristuse sulased, kellele on usaldatud Jumala meile ilmutatud saladuste kuulutamine. 2 Ja mida oodatakse inimeselt, kellele on usaldatud ülesanne? Te ootate, et ta seda usaldusväärselt täidaks. 3 Minu jaoks ei ole aga oluline, millise kohtuotsuse te minu üle langetate või kas minu üle istub kohtuotsus mõni teine inimvõim. Isegi mina ise ei julge enda üle kohut mõista. 4 Ma ei tea, et olen milleski süüdi, kuid see ei õigusta mind. Oluline on see, millise kohtuotsuse teeb Issand minu üle. 5 Niisiis ärge mõistke kiiresti kohut, vaid oodake, kuni Issand tuleb. Ta toob päevavalgele kõik, mis on varjatud, kõik, mis on veel pimeduses, ja paljastab inimeste kõige salajasemad mõtted. Siis saab igaüks Jumalalt tunnustuse, mida ta väärib.

Siin räägib Paulus endast kui apostlist, kuid ma arvan, et see kehtib ka kõigi kristlaste kohta üldiselt. Ei ole mingit tulemuslikkuse mõõtmist, ei ole mingit eduootust, oodatakse ainult seda, et te täidate usaldusväärselt oma ülesannet. Teised tõlked kirjutavad siin, et teid tuleb leida ustavaks. Ja see ei ole meie otsustada, Jumal mõistab lõpuks kohut, kusjuures "kohut mõista" on pigem negatiivse tähendusega. Kristlastena ei mõisteta enam kohut, vaid lõpuks saame tunnustust (või teiste tõlgete järgi "kiitust"), niipalju kui meil on õigus.

Sa võid siin tunda end surve all: Kas ma üldse täidan oma ülesannet kristlasena usaldusväärselt? Kas ma juba tean oma ülesannet? Kas ma otsin seda piisavalt tõsiselt?

Ma usun, et mõned inimesed kipuvad ennast surve alla panema. Võib-olla kardavad nad ka tööalaselt ebaõnnestumist ja püüavad seepärast hoida end kursis enese optimeerimise, fitnessi, toitumisega jne, kuigi muidugi on need kõik iseenesest head asjad.

Kuid me ei tohi unustada: Paulus räägib ülaltoodud tekstis küll mingist kohtumõistmisest, kuid see on igal juhul positiivne kohtumõistmine: tunnustus, kiitus. Siin ei öelda: Siis saab igaüks Jumalalt selle karistuse, mille ta on ära teeninud. Pigem öeldakse: Siis saab igaüks Jumalalt tunnustuse või kiituse, mida ta väärib.

Nii et te võite suhtuda strateegiaküsimustesse rahulikumalt, eks ole? Aga milline on meie elu jaoks õige strateegia?

Kõige esimene piiblisalm, mis mulle meelde tuleb, on Õpetussõnad 3:5.6; LUT:

5 Usalda Issandasse kogu oma südamest ja ära toetu oma mõistusele, 6 vaid pea teda meeles kõigil oma teedel, ja ta juhatab sind.

või teises tõlkes (Õpetussõnad 3, 5.6; NL):

5 Usalda Issandasse kogu oma südamest ja ära toetu oma mõistusele. 6 Mäleta teda kõiges, mida sa teed, ja ta näitab sulle õiget teed.

Loomulikult ei ole asi selles, et lülita oma mõistus välja. See on nii väärtuslik kingitus, et me peaksime seda muidugi alati kasutama.

Kuid me peame olema teadlikud ka selle piiridest. See oleks elustrateegia: kasutada oma mõistust, kuid olla teadlik selle piiridest ja usaldada piirideta Jeesust.

Sellesse sobivad kaks järgmist salmi (Õpetussõnad 3, 7.8; NL):

7 Ära ülenda oma tarkust, vaid karda Issandat ja väldi kurja. 8 See teeb su elu terveks ja annab sulle uut jõudu.

"Karda Issandat" kõlab natuke hirmuäratavalt. Algne heebrea sõna hirm tähendab juba hirmu hirmu tähenduses, kuid see tähendab ka "austama", "austama" ja see tähendab ka "fantastiline", "suur", "muljetavaldav", "ülevoolav".

See mitmekülgne tähendus sellele sõnale "kartma" teeb loodetavasti selgeks, et tasub usaldada Jumalat. See suurepärane, imetlusväärne, ülevoolav, aga ka aukartust äratav Jumal on meie poolel.

See peaks olema meie elu aluseks.

Aga kas sellest piisab "strateegiast"? Sa võid mõelda, mida sa tahad oma eluga teha.

Üle 40-aastased inimesed mõtlevad selle üle sageli rohkem. Sageli on lapsed täiskasvanud, olete rohkem sisse seatud, teid ei kontrollivad enam nii palju asjaolud, vaid teil on rohkem vabadust oma elu korraldada. Ja siis teete kokkuvõtteid, teete vahekokkuvõtteid. Ja kui tulemus ei ole rahuldav, võib see muutuda keskeakriisiks. Mõned inimesed viskavad siis kõik uuesti üle, alustavad uuesti, jätavad oma senise elu seljataha. Loomulikult ei pea see alati olema tingitud keskeakriisist, kuid ma mõistan seda oma elu inventuuri tegemise protsessi. Mitu aastat on mul veel jäänud, mida ma tahan nendega teha? Kuidas ma tegelen sellega, kui bilanss ei ole rahuldav?

Keegi ei taha pärast seda istuda vanadekodus ja leinata kaotatud võimalusi.

Ja mis on Jumalal veel minu jaoks plaanis?

Ma arvan, et selliseid mõtteid ei saa ega peakski vältima.

Ma ei oska isikliku elustrateegia teemal palju muud välja mõelda. Võib-olla oli see liiga vähe metoodikat või midagi. On olemas elunõustajad või elutreenerid, kellele saad maksta, et nad koos sinuga elustrateegia välja töötaksid ja sind selles juhiksid. See maksab palju raha ja ma ei tea, kas see aitab.

Aga rääkida sõpradega sellest, mida sa tahad, millised unistused sul veel on ja kuhu sa usud, et Jumal tahab sind viia, on kindlasti kasulik.

Ja usaldus Jumala vastu on selliste mõtete alusena oluline. Mõtle temale, mida iganes sa teed, siis ta näitab sulle õige tee. Ja ärge oletage oma tarkust, vaid usaldage ja kartke Jumalat (õigel viisil).

Strateegia koguduse jaoks

Kui sa mõtled "strateegiale", siis võid mõelda pigem kogudusele kui oma isiklikule elule. Või võid arvata, et strateegia ei sobi kirikule üldse.

Me jätkame nii nagu seni, palvetame piisavalt ja siis läheb kirik nii edasi järgmised 100 aastat.

See oleks isegi strateegia. Kui me palvetame ja Jumal teeb meile selgeks, et see on hea nii, nagu see on, siis see toimib.

Mõnikord ei oska midagi muuta. Võib-olla tunduvad asjad natuke segased.

Apostlite teod 16, 25.26; NL, Paulus ja Siilas olid väga raskes olukorras. Nad olid vangis ja neid oli isegi ebaõiglaselt halvasti koheldud:

25 Umbes kesköö paiku palvetasid Paulus ja Siilas ja ülistasid Jumalat lauludega. Teised vangid kuulasid neid. 26 Äkki toimus tugev maavärin ja vangla raputati põhjadeni. Kõik väravad lõhkesid lahti ja kõigi vangide ahelad kukkusid maha!

Nad palvetasid ja laulsid laule Jumala ülistamiseks. Me ei tea, kas nad palvetasid selle maavärina eest. Samuti ei tea me, kas nad laulsid ülistuslaule ainult enda jaoks või laulsid nad neid meelega ka kaasvangidele, stiilis: "Jumal on nii suur, et kõik peaksid seda kuulma".

Väline olukord tundub segane, sest tavaliselt ei pääse vanglast välja. Kuid Paulus ja Silas pidasid silmas teisi, kes olid samuti samas olukorras. Ja Jumal muutis olukorda põhjalikult. Selle tulemusena tulevad vanglaülem ja tema perekond usku ja tema esimene nähtav muutus elus on see, et ta ravib Pauluse ja Silase haavu.

Nii et palvetamine ja ootamine ei ole tingimata halvim strateegia. Aga kas me palvetame ka selle eest, et meie segase olukorra müürid kukuksid maha?

Tegelikult kujutame me ette, et strateegia on natuke rohkem kui see. Piiblis, eriti apostlite ajal, leiame sellest ka vihjeid.

Apostlite teod 13:2 (Uus Testament) kirjeldab esimese kirja pandud apostli teekonna algust:

2 Ühel päeval, kui kogudus teenis Issandat palve ja paastuga, ütles Püha Vaim: "Lase Barnabas ja Saulus minule vabaks selle ülesande jaoks, kuhu ma olen nad kutsunud." 3 Nii pandi pärast edasist paastumist ja palvetamist mõlemale käsi peale ja nad saadeti minema.

Püha Vaim alustab siin esimest misjonireisi. Kirikul ei olnud sel ajal veel strateegiat Euroopa evangeliseerimiseks. Tõenäoliselt ei oleks neile tulnud pähegi, et nad saadavad välja oma kõige tõhusamad töötajad.

Huvitav detail siin on see, et selles tõlkes teenib kogudus Issandat palve ja paastuga. Teistes tõlgetes öeldakse, et ainult koguduse prohvetid ja õpetajad palvetasid ja paastusid või palvetasid ja paastusid. Ilmselt ei saa seda siin nii selgelt tõlkida.

Aga see ei ole oluline, misjonitee on algatatud Püha Vaimu poolt, võib ehk öelda, et maailma evangeliseerimise strateegia on algatatud Püha Vaimu poolt.

Teisel misjonireisil on Paulus ja Barnabas. Nad tahavad oma asutatud kogudusi uuesti näha, nad kaaluvad, milliseid inimesi nad tahavad kaasa võtta. Ei öelda selgesõnaliselt, et ühel neist oli näiteks nägemus, kus Püha Vaim ütles talle: "Lähed välja!".

Ei, nad mõtlevad selle üle, vahetavad mõtteid, kindlasti koos palvega, ja teevad otsuse.

Aga Paulus ja Barnabas ei olnud ühel meelel, nad läksid omavahel vastuollu ja läksid lahku. Vaatamata kõigile vaidlustele läksid nad siiski mõistlikult lahku. Barnabas sõitis Küprosele, kus nad olid varem koos käinud, ja Paulus sõitis põhja poole, läbi praeguse Türgi.

Ma ei tea, miks see vaidlus pidi juhtuma, kuid see näitab meile, et ka me võime olla eriarvamusel koguduse töö ja üldse Jumala riigi töö küsimustes ning et mõnikord tuleb meil ette vastuolulisi arutelusid.

Huvitav on see, et Paulusel oli ilmselt ka oma teise misjonireisi jaoks mingi strateegia (Apostlite teod 16:6-10; Uus Testament):

Paulus ja tema kaaslased rändasid nüüd läbi Früügia osa, mis kuulus Galaatia provintsi. Tegelikult oli neil kavas kuulutada "Jumala sõnumit" Aasia provintsis, kuid Püha Vaim oli neid selles takistanud. 7 Müsiale lähenedes püüdsid nad edasi sõita Bitüüniasse, kuid ka seda ei lubanud Jeesuse Vaim. 8 Nii sõitsid nad Müsiast peatumata läbi, kuni nad jõudsid Troase sadamalinna. 9 Seal nägi Paulus öösel nägemuse. Ta nägi "ees" seisvat makedoonlast, kes palus teda: "Tule Makedooniasse ja aita meid!" 10 Seepeale otsisime kohe võimalust minna üle Makedooniasse, sest olime veendunud, et Jumal ise oli meid 'selle nägemuse kaudu' kutsunud viima evangeeliumi sealsetele inimestele.

Paulus rändas oma meeskonnaga Väike-Aasias, tänapäeva Türgis, ja tema seisukohast oli kindlasti mõistlik strateegia kuulutada evangeeliumi kõikjal seal.

Kuid Jumalal oli suurem eesmärk: uus kontinent, Euroopa, pidi saama teada evangeeliumi.

Ja Paulus ja tema meeskond olid selleks avatud. Ta muutis oma strateegiat, astus ehk isegi veidi välja oma mugavustsoonist ja asus täiesti uuele teele.

Me teame, millised olid kõige selle pikaajalised tagajärjed.

Ja kuidas me siin seda teeme?

Paulus ei töötanud kindlasti kaartide, mõttekaartide, kaartide ja punktidega kaartidel. Selliseid vahendeid ei olnud tollal olemas ja kaardid olid ilmselt väga haruldased ja väga kallid.

Kui me mõtleme strateegiale, siis mõtleme sageli sellistele koosolekutele ja tihti on tunne, et kuidagi ei tule neist midagi välja.

Püha Paulus läks välja, mõtles selle peale ja teisalt laskis end ikka ja jälle juhendada.

Ma arvan, et on oluline mõelda suurele pildile, isegi kui mulle on tihtipeale raske leida tee suurest pildist igapäevase praktikani. Kuidas ühendada praktika ja strateegia?

Selliste küsimuste üle olen mõelnud seoses vallaga juba mõnda aega. Kas me vajame oma kogukonnale uut strateegiat? Ja kui jah, siis milline peaks see välja nägema? Võtke see kaasa, palvetage, et Jumal algataks ja näitaks midagi.

Kokkuvõte

Ma tulen lõpuni:

.