Käitumine rahu suhtes

Käitumine, mis viib rahu; jutlusseeria "Rahu" viimane jutlus

Jumalateenistus (Rahu jutluse sari, lõpetamine), , , Evangeelne Vabakirik Leichlingen, rohkem...

automaatselt tõlgitud

Sissejuhatus

Me oleme nüüd kolm nädalat tegelenud jumalateenistusel teemaga "rahu":

Kuidagi on need kolm teemat omavahel seotud. Kui te olete teadlik sellest, et Jumal on teie patud andeks andnud, kui te olete seda tõesti mõistnud ja sisendanud, siis olete ka palju armulikumad oma ligimese suhtes ja olete palju rohkem valmis andestama ning see soodustab rahu oma ligimestega.

Ja kui teil on see teadmine, et te olete lihtsalt inimene, kes teeb aeg-ajalt vigu, isegi rumalaid vigu, ja te teate, et teid ikkagi armastatakse, siis olete iseendaga palju rahulikumad ja suudate oma puudustega palju paremini toime tulla.

Ja te olete loomulikult palju andestavam oma naabri puuduste suhtes.

Võib-olla võib neid kolme punkti vaadelda isegi üksteisele tuginedes:

  1. Rahu Jumalaga kui eeltingimus rahu saavutamiseks iseendaga.
  2. Rahu iseendaga kui eeltingimus rahu saavutamiseks naabritega
  3. Rahu meie naabritega, mis on kogukonna, elamisväärse ühiskonna, poliitilise rahu ja palju muu eeltingimus.

Ja tänane teema on: käitumine, mis viib rahu.

Ma arvan, et me mõtleme tavaliselt vastupidi. Käitumine, mis toob kaasa ebakõla.

Mul oli kord üks töökaaslane, kes tegi end rekordajaga kõikjal ebapopulaarseks ja see tekitas samuti rahutusi. Ma isegi ei tea, kas ta tegi seda meelega, aga kaebused kuhjusid.

Ta meenutas mulle alati väikest roomlast Asterixi raamatust "Vaidlus Asterixi üle". Mul oli koolis ladina keel ja seetõttu pidin ma oma koolihariduse toetuseks muidugi Asterixi lugema.

See väike roomlane oli agent, kelle ülesanne oli külvata gallialaste vahel lahkhelisid. Ta pidi vaid kohal olema, et inimesed hakkaksid vaidlema. Selles Asterixi raamatus olid kõnekuplid selliste vaidluste ajal alati roheliseks värvitud, nii et oli lihtne jälgida vaidluse arengut.

Võrdlus minu endise töökaaslasega ei sobi päris hästi, sest ta oli pigem teiste vastu, aga mõlemal juhul läks see kuidagi iseenesest.

Ka Piiblis leidub algusest peale lahkhelisid põhjustavat käitumist. See algab Eedeni aias. Naine ahvatleb meest sööma keelatud vilja, mees süüdistab naist ja Jumalat ning see viib elu, mida ei pruugi iseloomustada rahu.

1Moosese 1:16b; UT Jumal ütleb naisele:

Teie sooviks on oma abikaasat omada, kuid ta hakkab teie üle valitsema.

Heebrea sõna "soov" tähendab siin tegelikult püüdlust kedagi omada. "Soov" või "igatsus", nagu seda teistes tõlgetes nimetatakse, on mõnevõrra mitmetähenduslik. Seda võib mõista ka kui jumaldamist, kuid tegemist on rohkemaga. Naine tahab meest enda jaoks omada ja mees tahab naise üle valitseda. Siin on ebakõla juba suhte idu.

Armastus tähendab tegelikult seda, et tahame teisele inimesele parimat, kuid see ei sobi kokku omamise või domineerimisega.

Omandamine ja valitsemine kõlab pigem üksteise vastu kui koos olemise, nagu ebakõla või võidurahu. Tugevam võidab.

Aga kui üks armastab teist ja tahab tõesti tema jaoks parimat, siis on nad ka teineteise jaoks parimad ja siis naaseb suhetesse elav rahu.

Ja ma usun, et rahu üldiselt on meie missioon; need kolm rahu tasandit - rahu Jumalaga, rahu iseendaga ja rahu oma ligimestega - on meie missioon.

Ma tahaksin nüüd vaadata kahte tasandit, kus on tegemist rahu ja lahkhelidega, ning kasutada mõningaid näiteid Piiblist.

Alustame

Faktilised küsimused

See tundub siiski suhteliselt probleemivaba, sest te saate objektiivselt otsustada, mis on hea ja mis mitte nii hea. Aga kuidas te tegelete erinevate arvamuste ja kriitikaga?

Ma lugesin 2Moosese 18:13-27; UT, kus Moosest külastas tema ämm Jetro. Nad olid eelmise päeva koos veetnud. Mooses rääkis neile, mida nad olid kogenud koos Jumalaga, ja Jetro oli selle üle õnnelik.

13 Järgmisel päeval istus Mooses maha, et mõista õigust. Rahvas seisis tema ees hommikust õhtuni. 14 Kui Moosese ämm seda kõike nägi, küsis ta temalt: "Mida sa rahvaga teed? Miks sa istud siin üksi ja rahvas seisab su ümber hommikust õhtuni?" 15 Mooses vastas: "Rahvas tuleb minu juurde, et nõu pidada Jumalaga. 16 Isegi kui neil on vaidlus, tulevad nad minu juurde. Ma otsustan nende asja ja tutvustan neile Jumala reegleid ja juhiseid." 17 Siis ütles tema ämm: "Sa ei tee väga head tööd. 18 See on liiga palju sinu ja ka sinu ees seisva rahva jaoks. See ülesanne on liiga raske, sa ei saa sellega üksi hakkama! 19 Kuula minu nõuannet ja Jumal olgu sinuga: Sa peaksid esindama rahvast Jumala ees ja tooma tema ette nende mured. 20 Selgita neile Jumala määrusi ja juhiseid ning näita neile, mida nad peaksid ja mida mitte. 21 Aga otsi kogu rahva hulgast võimekaid ja usaldusväärseid mehi. Nad peavad kartma Jumalat, armastama tõde ja vihkama altkäemaksu. Andke neile vastutuseks tuhat, sada, viiskümmend või kümme inimest igaüks. 22 Las nad lahendavad igapäevaseid vaidlusi ja tulevad teie juurde ainult raskemate juhtumitega. Kergenda oma koormat ja lase neil aidata seda kanda. 23 Kui sa seda teed, kui Jumal sind käsib, siis jääd sa tugevaks ja see rahvas jõuab ohutult oma sihtkohta." 24 Mooses võttis oma ämma nõuannet kuulda ja tegutses selle järgi. 25 Ta valis kogu Iisraelist usaldusväärseid mehi ja pani nad vastutama vastavalt tuhande, saja, viiekümne ja kümne inimese eest. 26 Sellest ajast alates said nad igal ajal õigust mõista ja lahendasid lihtsaid vaidlusi ise. Ainult keeruliste juhtumitega tulid nad Moosese juurde. 27 Siis lasi Mooses oma õepoja minema ja pöördus tagasi oma maale.

Minu arvates on selline lähenemine väga õpetlik. Jethro küsib küsimusi, ta tahab menetlust mõista, enne kui ta selle üle otsustab ja nõu annab. Ta küsib selgitust selle kohta, mida Mooses teeb ja miks ta seda teeb.

Ja pärast selgitust julgeb ta selle lähenemise kohta hinnangu anda. "Sa ei tee väga head tööd."

Siin võib reageerida erinevalt. Me oleme seda alati nii teinud, teistmoodi ei ole võimalik. Olete siin ühe päeva olnud ja arvate, et saate paremini hakkama?

Mooses on tõesti nii kaua oma teenistuses ennast ära kulunud ja siis tuleb keegi ja ütleb, et see on vale?

Me teame Moosese kohta, et ta oli väga tagasihoidlik ja tagasihoidlik mees (4Moosese 12:3). Ta jätkab kuulamist. Ja Jetro nõuanne on väga mõistlik. Mooses on kergendatud, rohkem inimesi on kaasatud. Rahva juhtimine muutub ühe mehe näitemängust meeskonnatööks. Igapäevaelu muutub tõhusamaks ja paremaks.

Seepärast peab Mooses võtma endale muid ülesandeid. Ta peab õppima delegeerima, ta peab õppima inimesi usaldama, neid arendama ja oskama neid hinnata. Kuidas te tunnete ära, kas keegi on võimekas ja usaldusväärne?

Minu arvates on Jitro ettepanekus väga tähelepanuväärne ka kõrvallause "kui Jumal seda käsib". Jitro on ka teadlik, et ta ei ole tarkust lusikaga söönud. Nii hea kui see ettepanek tema ja vist ka meie silmis on, võib ta ka eksida ja ta on sellest teadlik. Võib-olla oli Jumalal ikkagi midagi muud meeles.

Te teate, kuidas see on. Kellelgi on suurepärane idee ja siis on ta täiesti solvunud, kui teine inimene seda ikkagi ei mõista.

Alandlikkus on alati kohane, kui tegemist on selliste küsimustega nagu õigete struktuuride valik, ülesande õige täitmine jne. Välismaalasel võivad olla õiged ideed, kuid mitte tingimata. Välismaalasel võivad olla või ei pruugi olla õiged ideed, et edasi liikuda.

See alandlikkus, see teadmine, et teisel inimesel võib olla parem vaatenurk, tagab rahu ajal, mil võib-olla on vaja muutusi. Teisel inimesel võib olla õigus.


Puhtalt faktilistes küsimustes, näiteks organisatsioonilistes või tehnilistes küsimustes, on erinevad arvamused ja ideed ning nende käsitlemine üks asi.

Keerulisemaks muutub see, kui tegemist on eetiliste küsimuste või usuküsimustega. Sellistel juhtudel on objektiivsus raskem.

Üks näide on Apostlite tegude 10. ja 11. peatükist.

Järgneva juhtumi selgitamiseks on oluline teada, et juutidel ei olnud tol ajal lubatud mittejuutidega suhelda religioossete eeskirjade tõttu, näiteks oli keelatud koos süüa.

See seisukoht tundub meile mõnevõrra kummaline, eriti kuna me ise ei ole juudid. Kuid juudid mõistsid seda omal ajal ja pidasid seda õigeks.

Ka apostel Peetrus nägi seda algselt nii, kuid Jumal näitas talle kogemuse kaudu, et nii mõtlemine ei ole õige. Tal oli nägemus, kus talle näidati loomi, mida juudil ei olnud lubatud süüa, ja selles nägemuses käskis Jumal tal neid loomi süüa. See juhtus kolm korda. Ja siis tulid roomlase Korneliuse käskjalad, et teda kätte saada, ja Jumal käskis Peetrusel minna koos nende roomlastega.

Ja nende roomlaste majas saab Peetrus nüüd aru, millest on juttu (Apostlite teod 10:34-35; UT):

34 Peetrus alustas: "Nüüd ma mõistan, kui tõsi on see, et Jumal ei eelista teatud inimesi teistele. 35 Ta võtab igast rahvusest vastu kõik, kes elavad teda austades ja tema tahtmist täites.

Seejärel saavad need roomlased Püha Vaimu ja ristitakse.

See tekitab juudi kristlaste seas ebakõla.

Apostlite teod 11, 1-3; UT

1 Peagi kuulsid apostlid ja vennad Juudamaal, et ka paganad on Jumala sõnumit vastu võtnud. 2 Kui Peetrus tuli Jeruusalemma, vaidlesid ümberlõikamise pooldajad temaga. 3 "Sa läksid ümberlõikamata inimeste juurde ja isegi sõid koos nendega," heitsid nad talle ette.

Lühidalt seletades: ümberlõikamise pooldajad on muidugi teine sõna juutide jaoks (mõned tõlked ütlevad seda ka otse) ja ümberlõikamata on mittejuudid.

Kuidas reageerib Peetrus nendele süüdistustele?

4 Siis ütles Peetrus neile kordamööda.

Mõnedes teistes tõlgetes öeldakse "siis teatas Peetrus täpselt, mis oli juhtunud".

Ma arvan, et see esimene sõnastus on nii suurepärane. See on positiivne arutelu. Faktid ja argumendid on lahti kirjutatud ja esitatud nii, et teine inimene saab neist aru.

Te võtate aega, et selgitada ja veenda teisi.

Peetrus oleks võinud öelda: Ma olin koos Jeesusega reisil, mida sa tahad?

Ta ei tee seda. Ta annab üksikasjaliku ülevaate oma nägemusest, kohtumisest roomlastega ja sellest, kuidas need roomlased said Püha Vaimu.

18 Kui nad seda kuulsid, siis nad rahunesid. Nad kiitsid Jumalat ja ütlesid: "Nii et Jumal on teinud võimalikuks ka paganate tagasipöördumise!"

Peetrus veenis neid faktidega ja oma usaldusväärsusega. Nüüd olid kõik rahulikud selle üle, et ka mittejuudid võivad Jeesust tundma õppida.


Sarnast olukorda leiame ka Apostlite tegude 15. peatükis:

1 Siis tulid mõned Juudamaalt pärit usklikud Antiookiasse ja kuulutasid koguduse vendadele: "Kui te ei ole ümber lõigatud mosaiikliku kombe kohaselt, siis ei saa te päästetud olla." 2 Paulus ja Barnabas vaidlesid selle vastu jõuliselt ja pidasid seetõttu nendega ägedat vaidlust. Lõpuks said Paulus ja Barnabas koos mõne teise koguduse liikmega korralduse sõita Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde, et see vaidlus lahendada. 3 Seepärast jättis kogudus neile piduliku hüvastijätu ja nad asusid teele. Reisides läbi Foiniikia ja Samaaria, rääkisid nad kõikjal kogudustele paganate pöördumisest. Nad tõid kõigile vendadele ja õdedele suurt rõõmu. 4 Jeruusalemmas võtsid apostlid ja vanemad ning kogu kogudus nad soojalt vastu. Nad rääkisid neile kõigest, mida Jumal oli nende kaudu teinud. 5 Mõned, kes kuulusid variseride parteisse ja olid jõudnud uskuda Jeesusesse, astusid üles ja kuulutasid: "Paganad tuleb ümber lõigata ja õpetada Moosese seadust pidama." Nad ütlesid, et nad peavad olema ümber lõigatud ja õpetama Moosese seadust pidama.

Seejärel toimub arutelu ja esitatakse erinevad seisukohad. Peetrus jutustab oma kogemustest roomlastega Korneliuse ümber ning Paulus ja Barnabas annavad aru lugematutest mittejuutide pöördumistest.

Lõppkokkuvõttes lõpeb see väga pragmaatilise otsusega.

Koguduse vanem Jaakobus võtab selle kokku:

19 Seepärast pean ma õigeks, et me ei pane tarbetuid koormusi paganatele, kes pöörduvad Jumala poole, 20 vaid kirjutame neile, et nad peaksid hoiduma järgmistest asjadest: osalemine ebajumalaohvrites, igasugune seksuaalne kõlvatus, lihata liha ja loomavere tarbimine üldiselt. 21 Sest neid nõudeid, mis on kirjas Moosese seaduses, on igas linnas juba ammustest aegadest peale kuulutatud, sest seadust loetakse igal hingamispäeval sünagoogides." 22 Siis otsustasid apostlid ja vanemad kogu koguduse nõusolekul saata kaks meest oma hulgast koos Pauluse ja Barnabasega Antiookiasse.

Me suutsime kokku leppida lahenduses. Ja see oli raske küsimus. Ühelt poolt olid need neli punkti tingitud sellest, et igas linnas olid juudid ja neid taheti võita. Ja need punktid olid ka Vanas Testamendis ette nähtud mittejuutidele, kes tahtsid elada juutide seas Iisraelis (3. Moosese 17.18); ümberlõikamist ei olnud ka neile inimestele tol ajal ette nähtud. Ja nii ei heidutanud need juudid, kes Jeesust veel ei tundnud, liiga palju. Seega oli see väga pragmaatiline lahendus, mis viis rahu.

Käitumine / suhe

Pärast faktilisi küsimusi jõuame käitumise juurde. See on veidi keerulisem. Me leiame Piiblist palju prohveteid, kes mõistsid hukka oma kaasmaalaste käitumise. Tavaliselt ei meeldi inimestele sellised inimesed.

Ja neid prohveteid kiusati taga, ajati minema ja mõnikord isegi mõrvati.

Ristija Johannes, kes oli avalikult kritiseerinud valitseja Heroodes Antipase eluviisi, vangistati ja hiljem mõrvati (Matteuse 14).

Aga seda ei tee enam keegi. Kes süüdistaks Schröderit tema viie naise pärast?

Aga võtame selle sammu võrra madalamale. Milline on see, kui keegi teine kritiseerib minu käitumist?

Me leiame lähenemise Matteuse 18:15-17; UT:

15 'Kui su vend teeb pattu, siis mine tema juurde ja räägi temaga eraviisiliselt. Kui ta sinuga räägib, siis oled sa oma venna tagasi võitnud. 16 Kui ta sind ei kuula, siis võta kaasa veel üks või kaks inimest ja mine tema juurde uuesti, et kõik saaks kinnitust kahe või kolme tunnistaja poolt. 17 Kui ta ka siis ei kuula, siis too asi koguduse ette. Kui ta ei taha isegi koguduse ees kuulata, siis kohtle teda kui jumalakartmatut või petist.

Ma arvan, et tegemist on pigem ilmselge väärkäitumisega. Sellele viitab juba lause "astuda talle vastu".

Kuid ka halli tsooni käitumise puhul või kui te arvate, et ta kahjustab ennast selle käitumisega, võite vähemalt osaliselt kohaldada V.15, vestlus eraviisiliselt.

Kuidas teil õnnestub teist inimest kritiseerida, kuid samas säilitada teineteisega tõeline rahu?

Nii nagu Peetrus, nagu eespool mainitud, põhjendas oma käitumist, astudes teiste vastu tükkhaaval, võiksime ka meie püüda põhjendada seda, mida me kiidame ja mida me kritiseerime. Selleks peame aga mõistma ka seda, miks teine inimene käitub nii, nagu ta käitub. Tuleb püüda vaadata läbi teise inimese silmade.

Kuid loomulikult peate olema valmis ka ise kriitikat saama.

Samuti leiame arvukalt viiteid sellele teemale vanasõnades, nt Vanasõnad 12:1; UT:

Need, kes armastavad noomida, armastavad õppida, need, kes ei talu noomimist, on lihtsalt rumalad.

Elberfelderi Piibli järgi võib "manitsus" tõlkida ka kui "noomitus". Kui ma midagi sellist loen, siis tunnen end üsna rumalana.

Ja muidugi teeb muusika toon (Õpetussõnad 15:1; UT):

Õrn vastus leevendab viha, kuid solvav sõna õhutab seda.

või Õpetussõnad 15, 4; NL:

Head sõnad annavad elu, aga petlik keel hävitab vaimu.

Mis puutub meie käitumisse, siis puhtalt objektiivse vaatega ei jõua me kaugemale; asi on kaastundes, mõistmises ja suhetes.

See on ilusti sõnastatud Galaatlastele 6, 1.2; Uus Testament:

1 Kallid vennad ja õed, kui keegi teist satub patusse, siis peate teie kui Vaimu poolt määratud inimesed teda mõistusega õigele teele tagasi viima. Kuid olge ettevaatlikud, et te ise ei kukuks! 2 Aidake üksteist üksteise koormate kandmisel! Nii täidate te Kristuse seadust.

Lõppkokkuvõttes tähendab "mõistmine" teise inimese mõistmist, tema nägemist tema silmade läbi.

Ja alati peab silma peal hoidma, kuidas lugu palgi ja killuga on ;-)

Siis saame ehk ka teineteist rahulikult noomida.

Vale rahu

Täielikkuse huvides tahaksin rõhutada, et võib olla ka vale rahu. Mul ei ole tegelikult konkreetset olukorda meeles, aga see on kuidagi osa sellest.

Piiblis on üks lugu, kus üks prohvet tekitab probleeme.

See on üks minu lemmiklugusid Piiblis:

Kaks liitlaskuningat tahtsid sõdida (1Kuningate 22:10-23; NL):

10 Iisraeli kuningas Ahab ja Juuda kuningas Joosafat istusid oma kuninglikes rõivastes oma troonidel platsil Samaaria värava juures. Prohvetid ennustasid nende ees. 11 Sidkija, Kenaana poeg, tegi endale raudsarved ja kuulutas: "Nõnda ütleb Issand: Sellega lööd sa aramealased maha, kuni sa oled nad hävitanud!" 12 Kõik teised prohvetid nõustusid temaga. "Jah," ütlesid nad, "mine Gileadi Ramotisse ja võiduta, sest Issand annab sulle võidu!" 13 Sõnumitooja, kes oli läinud Miikaja järele, ütles talle: "Kas sa kuuled? Kõik prohvetid ennustavad kuningale head. Miks sa ei liitu nendega ja ei luba talle edu?"

On tore, kui kõik on ühel meelel. Ei mingeid konflikte, ei mingeid lahkarvamusi, kõik hoiavad kokku. Aga see prohvet Miika oli kahjuks rikutud.

19 Ja Miika jätkas: 'Niisiis, kuulge, mida Issand ütleb. Ma nägin Issandat istumas oma troonil, paremal ja vasakul tema ümber taevased väeosad. 20 Ja Issand ütles: "Kes võib ajada Ahabi sõdima Gileadi Ramoti vastu, et ta seal sureks?' Tuli palju ettepanekuid, 21 kuni lõpuks tuli üks vaim Issanda ette ja ütles: `Mina võin seda teha.' `Kuidas sa seda teed?' küsis Issand. 22 Ja vaim vastas: `Mina lähen ja panen Ahabi prohvetid kuulutama kõiki valesid.' `Sulle õnnestub see,' ütles Issand. `Minge ja tehke seda.' 23 Niisiis, näete, Issand on pannud teie prohvetite suhu valetava vaimu. Sest Issand on otsustanud tuua teile õnnetuse."

Te võite arvata, et ta oli hullumeelne, kuid tal oli õigus. Kõik läks täpselt nii, nagu Micah oli ennustanud.

Ma usun, et üks tüli tegija ei ole tavaliselt õige, vähemalt minu kogemuse kohaselt, kuid see võib juhtuda ja antud juhul on tüli tegija seganud vale rahu.

Kas olete valmis mõtlema oma käitumise ja mõtlemise üle? Isegi kui te kuulute enamuse hulka, peaks Moosese alandlikkus, mida ma eelnevalt kirjeldasin, olema eeskujuks. Teisel inimesel võib olla õigus.

See oli lihtsalt erijuhtum, mille ma lisasin täielikkuse huvides.

Kokkuvõte

Ma tulen lõpuni: