Sissejuhatus
Olen viimasel ajal palju mõelnud "väärtustest".
See on teema, mis on viimasel ajal ärimaailmas ja ettevõtlusmaailmas sageli esinenud, sageli koos visiooni ja strateegiaga. Mõned ettevõtted annavad endale isegi missiooni.
Sellised avaldused on mind alati pisut raputanud.
Enamiku ettevõtete puhul 50 aastat tagasi ja varem võis väärtused, visiooni ja strateegia kokku võtta sõnaga "kasum".
Ja lõppkokkuvõttes on see ettevõtte peamine eesmärk. Kui ettevõte ei teeni kasumit, läheb ta pikemas perspektiivis pankrotti ja kõik muud toredad väärtused, visioonid ja strateegiad ei ole enam olulised.
Otsisin kunagi erinevate suurettevõtete veebilehtedelt väärtusi. Thyssen-Kruppil oli näiteks lause: "Me ehitame tugevatele väärtustele: usaldusväärsus ja ausus, usaldusväärsus ja ausus".
Jääb mulje, et seda ütlevad kõik ja seda on lihtne öelda.
Kõige rohkem meeldis mulle üks lause, mida lugesin Bayer AG juures
(https://www.bayer.com/de/strategie/strategie)
leidsin. Seal on juttu neljast strateegilisest väärtuse hoovast. Juba see on lahe sõnastus.
Nagu 1. innovatsioon, nagu 2. kulude vähendamine, nagu 3. jätkusuutlikkus (peab tänapäeval alati olema kaasatud) ja 4. siis tuleb järgmine väide:
Me arendame ülemaailmset liidrit tervise ja toitumise valdkonnas. Seda tehes loome väärtust strateegilise kapitali jaotamise kaudu, keskendudes kasumlikule kasvule.
"Strateegiline kapitali jaotamine", ma ei usu, et keegi on kunagi nii ilusti kirjeldanud "raha teenimist".
Mulle isiklikult tunduvad sellised strateegiad, visioonid või isegi ettevõtte väärtused alati veidi piiripealsed, mõnikord lausa naeruväärsed.
Näiteks kui ettevõte esitleb end inim- ja töötajasõbralikuna ja siis koondatakse inimesi operatiivsetel põhjustel, tundub midagi sellist uskumatuna.
Või kui ettevõte kommunikeerib väljapoole ainult inimsõbralikke väärtusi ja hoiab kasumihimu piinlikult tagaplaanil, siis muudab ta end samuti ebausaldusväärseks. Seetõttu on see Bayeri avaldus kuidagi aus ("strateegiline kapitali jaotamine").
Kui ma olin noorem ja mul ei olnud siin kirikus mingit vastutust, ei saanud ma kiriku strateegiate ja visioonidega midagi peale hakata.
Meil on Matteuse 28:18-20-st tulenev suurkäsklus, nii et me püüame kuidagi evangeeliumi levitada linnas. Miks strateegia ja visioon? Ja ma ei mõelnud sel ajal isegi mitte väärtuste peale. Diakoonia oli mul vähem silmas peetud. Oma lihtsas nooruslikus maailmapildis (pigem noore täiskasvanu maailmapildis) mõtlesin endale, et paljud teevad diakooniat, pigem vähesed levitavad evangeeliumi, seega teeme seda, mida vähesed teevad.
Ma ei taha oma toonast mõtlemist täna liialt hinnata, võib-olla ei olnud see piisavalt terviklikult läbi mõeldud, kuid täna ei tundu see mulle persé vale.
Sellegipoolest leiame piiblist väärtusi ja ma tahaksin koos teiega vaadata ühte väga tuntud piiblilõiku. Kuid palun ärge vaadake seda jutlust kui üleskutset lihtsalt võtta omaks järgmised väärtused, vaid kui mõtlemisimpulssi, et minna sügavamale teemasse "meie koguduse väärtused".
Väärtused mäejutluses
Lugesin mäejutluse algust, Matteuse 5:3-12; NL
Teised tõlked kirjutavad "Õndsad on need, kes...", kuid minu arvates on moodsam tõlge siin arusaadavam.
Vaatame, millised väärtused tekstist esile kerkivad:
Ma vajan Jumalat
Kui vaadata meie kogudust väljastpoolt ja küsida, mis teeb Leichlingeni Evangeelse Vabakoguduse koguduse eriliseks? Kas me võime siis öelda, et see vajab Jumalat ja on sellest teadlik?
Kurb?
Kas me peame käima ringi kurva näoga ja hapu näoga, et kinnitada erinevaid klišeesid kiriku kohta?
Ei, ma arvan, et siin on mõeldud seda, et me ei sulge silmi teiste murede, probleemide ja vajaduste ees, vaid jagame kannatusi ja leiname koos nendega. Siin on juttu kaastundest.
Me jagame oma leina, oma koormat, see oleks meie kogukonna jaoks suur väärtus.
Sõbralik ja alandlik
Toon teeb muusikat. Kui õnnestub alati sõbralik olla üksteisega, siis tekib väga eriline, atraktiivne õhkkond. Loomulikult ei piisa sellest, et lihtsalt sõbralik olla, vaid sõbralikkus peab olema sügavalt ankurdatud suhetes. Mul on tunne, et me oleme õigel teel.
Ja tagasihoidlikkus: tänaseks tuletaksin sellest järgmise väärtuse.
Teine on minu arvamusega vastuolus, kuid võib olla õige. Võib-olla ma eksin.
Kui me seda väärtust sisendaksime, siis me eristuksime tänasest maailmast, arvan ma.
Õiglus
Ma arvan, et õiglus on raske teema. Meile meeldib sageli õiglust enda jaoks nõuda. Teiste jaoks ei hooli me alati nii palju.
"Kui tema saab seda teha, siis saan ka mina", on midagi, mida olen kuulnud täiskasvanuid ütlemas ja võib-olla isegi ise öelnud.
Tõenäoliselt ei jõua me siinkohal inimliku õiglusega kuhugi.
Kuidas on lood Jumala õiglusega? Me kõik oleme Jumala ees süüdi, kõik patused, ja Jeesuse Kristuse kaudu oleme kogenud Jumala andestust. Ja see on Jumala õiglus.
Kindlasti on see meie elu ja meie kiriku väärtus: andestus. Me oleme üksteise suhtes kannatlikud ja valmis andestama.
Muidugi, mõned konfliktid on keerulisemad ja me peame neist rääkima, see on selge, kuid põhiväärtusena pean ma "andestamist" heaks.
Armu
Mina näeksin halastust kui elavat mõistmist, abi ja toetust.
Meil oli juba "halastus" punkti "leina" all ja see põhineb sellel.
Kõik inimesed ei suuda kõiki oma probleeme ise lahendada, me jõuame sageli oma piirini. Ja nii me mõistame oma nõrkusi, aitame üksteist ja seisame üksteise kõrval. Seda juhtub tänapäeval piisavalt sageli. Ja see on meie kogukonna väärtus.
Puhas süda
Kõik tõlked kirjutavad siin "puhas süda".
See punkt oli minu jaoks kõige raskem. Mis on puhas süda?
Kõige lähemal oli see, mis mulle tuli pähe, mis on puhta südame vastand, nimelt tagamõttelisus ja reeturlikkus.
Kas me suudame koguduses üksteisega suhelda ilma varjatud motiivideta (loodetavasti isegi mitte salakavaluseta)?
Muidugi tähendaks see ka seda, et me kuidagi käsitleksime ja selgitaksime ebamugavaid küsimusi ja eriarvamusi. Võib-olla saab seda teha sõbralikult ja tagasihoidlikult.
Sõnastatud väärtus oleks siis: Me suhtleme üksteisega ilma varjatud motiivideta.
Püüdleme rahu poole
Me elame üsna lõhestatud ühiskonnas, eriti poliitiliselt ja sotsiaalselt. Ja Corona kaudu on need lõhed läbinud ka gruppe ja perekondi, mis muidu tundsid, et nad kuuluvad kokku.
Kas me kristlastena või kogudusena saame aidata kaasa lõhede ületamisele, konfliktide tõelisele rahustamisele?
Ma tunnen, et rahu kaasinimeste vahel on oluline väärtus ka meie kui koguduse jaoks. Kas me saame ehitada sildu ja taastada suhteid?
Just siinkohal saan ma eriti hästi aru esimesest väärtusest mäejutlusest: ma vajan Jumalat.
Tagakiusamine?
Meie ülesanne on jätkuvalt rääkida Jeesusest Kristusest, isegi kui mõned arvavad, et see ei sobi tänapäeva maailma.
Loomulikult ei ole asi selles, et teha midagi piinlikku, nagu ehk 40 aastat tagasi. Iga põlvkond peab leidma oma tee, oma keele, oma meetodid, kuidas rääkida teistele Jeesusest Kristusest. Alguses mainitud suurkäsk Matteuse 28:18-20 kehtib ka täna.
Ja minu jaoks on oluline, et inimesed ütleksid kiriku kohta ka tulevikus: "Nad räägivad Jeesusest Kristusest", ükskõik millises vormis.
Kultuur
Nüüd olen läbinud mäejutluse "väärtuste" näitel.
Kodus võrdlesin ka mõnede koguduste, "Treffpunkt Leben Erkrath", Ratingeni Kristuse kiriku ja Föderatsiooni taaselustamisprogrammi väärtusi. See oli tõesti põnev, nii sarnasused kui ka erinevused, kuid see oleks läinud tänase päeva raamidest kaugemale. Vaadake seda kodus.
Enne kui ma lõpetan, tahaksin tsiteerida ühe lause juhtimise maailmast. Selle lause ütles mulle Marc Stoßberg Erkrathist.
Kultuur sööb strateegiat hommikusöögiks
See lause pärineb juhtimisteooria gurult Peter Druckerilt.
Kultuur hõlmab meie kogukonna ühiseid väärtusi, norme ja uskumusi. See määrab, kuidas me üksteist ja külastajaid kohtleme.
Lõppkokkuvõttes võib kultuuri vaadelda kui väärtusi, mille järgi me elame. Kui me töötame välja väärtused ja riputame need lihtsalt seinale, ei ole sellest kasu. Kui me neid elame, muudab see meie kirikukultuuri ja meelitab inimesi. Elav kristlus on alati olnud parim tunnistus.
Kokkuvõte
Ma võtan kokku:
- Alguses vaatlesime väärtusi ettevõtete maailmas ja nägime, et tegelik väärtus on kasum, mis on arusaadav.
- Seejärel mõtlesime, kas ja millised väärtused on kiriku jaoks olulised. Selleks vaatasime mäejutluse algust.
- Me oleme teadlikud, et me vajame Jumalat.
- Me jagame oma muresid ja probleeme (kaastunne).
- Me kohtleme üksteist lahkelt. Ja alandlikkus võib tänapäeval tähendada: ma võtan tõsiselt arvesse, et teisel inimesel võib olla õigus, kuigi ta minuga ei nõustu.
- Me tahame olla valmis üksteisele andestama ja seega nälgida ja januneda Jumala õigluse järele.
- Me mõistame oma nõrkusi ja aitame üksteist.
- Me suhtleme üksteisega ilma tagamõtteta.
- Me püüdleme rahu, lahkarvamuste ületamise, konfliktide lahendamise ja uute omavaheliste suhete poole.
- Me räägime Jeesusest Kristusest.
- Meie koguduse kultuur hõlmab meie koguduse ühiseid väärtusi, norme ja uskumusi. Kuidas me tahame tulevikus kogudust elada?