Sissejuhatus
Täna tahaksin koos teiega mõelda veidi viha ja raevu teemal. Mul on tunne, et meie ühiskonna keskmine temperatuur on viimastel aastatel tõusnud.
Inimesed on nördinud, nad vihastuvad palju kiiremini ja näitavad seda ka välja. Nii mulle tundub ja mingil hetkel jõuavad sellised arengud ühiskonda ja me peame nendega tegelema.
Te olete ilmselt kuulnud mõistet "vihane kodanik", mida kakskümmend aastat tagasi ei olnud olemas. Esimest korda ilmus see 2010. aastal, osaliselt seoses Stuttgart 21-ga ja osaliselt nördinud reaktsioonidega Sarrazini kriitikutele - mitte Sarrazinile endale, vaid tema kriitikutele. "Vihane kodanik" sai 2010. aastal isegi aasta halvasõnaks.
Ma ei saanud sel ajal Sarrazinist isegi aru, kuid ma kuulsin sõna "vihane kodanik" seoses Stuttgardi raudteejaamaga. Ja minu jaoks oli see termin esialgu positiivne, sest korraks demonstreerisid normaalsed kodanikud millegi vastu. Minu jaoks oli "vihane kodanik" sarnane solvang nagu "pikajuukseline laamendaja" ökodemonstrantijatele.
Võite arvata Stuttgart 21 kohta, mida tahate, kuid 2008. aastal hinnati kogukuludeks 2,8 miljardit ja 2019. aastal hoiatas föderaalne riigikontroll, et 8,2 miljardist tõenäoliselt ei piisa.
Aga jääme vihaste kodanike juurde. Minu positiivne ettekujutus sellest sõnast kadus aja jooksul, sest üha rohkem oli meeleavaldusi, kus viha ja agressiivsus lihtsalt tuli üle. Ja kuidagi kadus ka alus dialoogiks, nt Pegida või praeguste koroona meeleavalduste puhul.
Kui ma olin noorena 80ndatel, siis oli rahudemonstratsioonide aeg ja mulle tundus alati, et need demod olid üsna ühekülgsed, aga nende inimestega sai alati rääkida. Seal oli arutelu, isegi kui sa arvasid, et teise inimese arvamus on vale. Toona aktsepteeriti ka ajakirjandust kui vajalikku osa sellest dialoogiprotsessist.
Tänapäeval ei räägi inimesed paljudel juhtudel enam, nad ei taha enam mõtiskleda ja sageli on ainult viha. Nii tundub mulle.
Ja sageli on see sama ka sotsiaalvõrgustikes ja mujal internetis. Nördimus ja ärritus toob klikke. See läheb mulle närvi. Kui ma näen kuskil pealkirju, kus on rohkem kui üks hüüumärk, siis ma põhimõtteliselt ei loe artiklit.
Aga tundub, et inimesed on tänapäeval rohkem ärritunud kui varem. Võib-olla tekitab see elutunnet, mingi psühholoogiline skoorimine või midagi, ma ei tea.
Aga piisab sissejuhatusest, vaatame Piiblit. Ma otsisin kogu Piiblist umbkaudu "viha" teemalisi tekste ja korrastasin neid natuke.
Jumala viha
Piiblis on kõige sagedamini juttu Jumala vihast, aga sellest pole täna juttu, vaid lihtsalt vihje, et Jumala vihastumine võtab kaua aega: (Nehemias 9:17b; NL)
Võib-olla peaksime seda meeles pidama, kui me mõtleme inimese viha peale.
Inimlik viha
Vihal võib olla ka positiivne mõju.
Viha kui ajend
1. Saamueli 11. peatükis on huvitav lugu kuningas Sauli algusaegadest, mis algab nii (värsid 1-3):
Meeleolu Jabesis ei olnud nüüd kindlasti nii hea (värsid 4-7).
Me võime kindlasti vaielda üksikasjade üle, mis juhtus, kuid Jumala Vaim tuli tema peale, ta vihastas väga ja ta tegutses. Tekstis öeldakse edasi, et ammonlased said lüüa, sest Saul tegutses sihipäraselt ja teadlikult oma vihaga.
On üks huvitav tsitaat paavst Gregorius Suurest 6. sajandist (sain selle kabetajast Georg Schrammilt):
Mõistus suudab kurjusele suurema jõuga vastu astuda, kui viha on selle teenistuses.
Tegemist ei ole pimeda raevuga, "sest raev on viha ohjeldamatu õde". Samuti tsitaat, aga ma ei tea, kellelt.
Teine näide produktiivsest vihast on Elihu (Iiob 32:2), noormees, kelle viha viib teda objektiivselt vastuollu ja vaidlema Iiobiga. Ja ta ütleb häid asju ning erinevalt Iiobi kolmest muust sõbrast ei mõista tema sõnavõtud hiljem Jumala poolt hukka.
Jeesuse viha
Me leiame viha ka Jeesuse Kristuse juures. Enamik inimesi võib mõelda templi puhastamise peale, kuid seal ei mainita viha, vaid ainult innukust, kuid mitte viha.
Ma olen leidnud kaks kohta, kus Jeesus oli vihane ja ... oli. Ta oli vihane ja ärritunud preestrite kõvameelsuse pärast, kes ei tahtnud, et ta hingamispäeval templis tervendaks (Mk 3:5).
Ja ta oli täis viha ja ka täis valu Laatsaruse haua ees, sest inimesed ei uskunud talle, et Laatsarus tuleb tagasi ellu. Ta oli seda kuulutanud ja nad ei uskunud teda.
Ja mõlemal juhul tegutses ta vastavalt ja tervendas või isegi äratas Laatsaruse surnuist üles.
Kuid kahjuks ei ole inimese viha sageli nii produktiivne ja sellel on sageli negatiivsed tagajärjed.
Rumal viha
Mina liigitaksin rumala viha alla näiteks selle viha, mis tekib haavatud uhkusest.
Vigastatud uhkus
Kaks näidet Piiblist.
Oli kord üks vägev väepealik nimega Naaman Arami kuningriigist, kellel oli pidalitõbi (midagi pidalitõve sarnast). Ja talle öeldi, et ta võib leida abi Iisraelist ja ümbersõitude kaudu sattus ta prohvet Elisa juurde (2Kuningate 5:9-12; NL):
Kas ta ei tea, kes ma olen? Ma olen tähtis ja mind ei kohelda niimoodi.
Ta laseb end veenda, võidab oma viha, supleb Jordani jões ja saab terveks. Tema viha oleks peaaegu takistanud tema tervenemist. Kuid siin oli õnnelik lõpp.
Teine näide ilma õnneliku lõputa on 1. Kuningate raamatus 21, mis räägib kuningas Ahabist (1. Kuningate 21:1-4; NL).
Ta räägib sellest oma naisele Isebelile ja too laseb Naboti mõrvata, et Ahab saaks selle viinamäe endale.
Haavatud uhkusest tulenev viha võib viia tõeliselt halbade tegudeni, nii et me peaksime selle eest ettevaatlikud olema.
Kibedus
Sellega seotud negatiivne emotsioon on kibestumus, see ei ole sama, mis haavatud uhkus, kuid on kuidagi sarnane.
Psalmis 73 tegeleb psalmist sellega, miks kurjadel nii hästi läheb (Psalm 73, 12.13; NL):
Miks neil läheb nii hästi ja mul on nii palju probleeme? See ei ole õiglane.
Aga kui ta muudab oma vaatenurka, siis pääseb ta välja (Psalm 73:21-25; NL):
Ma usun, et nagu psalmist, peate ka teie ise jõudma sellisele isiklikule äratundmisele, sellele perspektiivi muutusele, sellele uuele vaatepildile Jumalast.
Kui ma olin siin ettevalmistuse juures, siis küsisin endalt, millist rolli mängib kibestumus paljudes meeleavaldustes. Kibedus võimetuse üle võimsate ees: "Me näitame neile nüüd!".
Loomulikult on kalduvus eeldada meeleavalduste objektiivseid põhjusi, mida te peate teemat ja motiive, nagu viha, kibestumus jne, teiste suhtes õigeks. Ma ei tea, saab ainult inimeste peast vaadata.
Kontrollimatu viha
Kuid vähemalt meediast jääb mulje, et viha tänaval on kasvanud ja muutub üha ohjeldamatumaks.
Mõnikord teevad inimesed vihaselt asju, mida nad võivad hiljem kahetseda.
Näide 1. Saamueli 20. peatükist: Joonatan vaidleb oma isa Sauliga Taaveti üle ja see juhtub vaidluse haripunktis (1. Saamueli 20: 32-33; NL):
Ma arvan, et Saul oleks kahetsenud, kui ta oleks oma poega tabanud.
Selle kohta on vanasõnades ka mõni tarkus:
12:16; NL
Vanasõnad 14:29; NL
Õpetussõnad 29:11; NL
Enesekohane viha
Mõnikord on meie viha ka mõnevõrra enesehaletsusväärne. Kui aus olla, on meil tavaliselt rohkem kannatust iseenda kui teiste suhtes.
Selle kohta on hea näide 2. Saamueli 12. peatükis: Taavetil oli varem olnud suhe naise nimega Batseba, kuid see naine oli abielus ühe tema sõduri nimega Uurija ja kui naine jäi Taavetist rasedaks, lasi ta Uurija mõrvata ja abiellus kiiresti Batsebaga, et see afäär ei tuleks päevavalgele.
Prohvet Naatan jutustab selle loo ümber tähendamissõnana ja Taavet ei saanud sellest aru ning vihastas selle mehe peale väga selle tähendamissõna peale (2. Saamueli 12:5; NL):
Sina oled see mees, pidi Naatan talle siis ütlema. Ma ei usu, et see on nii haruldane, et me väärime oma viha.
Rohkem kaastunnet teiste nõrkuste vastu võib juba aidata meil end vähem süüdistada.
Vihaga tegelemine
Kuidas siis vihaga toime tulla? Sa pead seda tunnet tõsiselt võtma, sest Õpetussõnad 30:33; NL:
Kahjuks on see sageli nii.
Siiski leiame Piiblist mõned tarkused, mis aitavad meil vihaga paremini toime tulla.
Koguja 7, 9; NL
Me oleme seda juba varemgi käsitlenud; sa pead ennast kontrollima, muidu ütled või teed rumalusi.
Õpetussõnad 19, 11; NL
Sellest on abi, kui sa mitte ainult ei nõua oma õigusi, vaid suudad ka vigu andestada.
Ja Vanasõnad 15, 1; NL
Ära anna kuradile võimalust saada viha kaudu võimu sinu üle!
Ja mõned salmid edasi (Efeslastele 4:31, 32; NL):
Sest, ja seda ei tohi me kunagi unustada, kui me mõtleme viha peale (Jakoobuse 1:20, NL):
Tahaksin lõpetada teema "Viha käsitlemine" ühe oma lemmikkohaga (Roomlastele 12:18-21; NL):
Kokkuvõte
Lubage mul teha kokkuvõte.
- Jumala viha suhtes kehtib järgmine: Ta annab andeks, on halastav ja halastav, aeglane viha suhtes ja täis vankumatut armastust.
- Viha võib avaldada ka positiivset mõju ja innustada meid tegutsema. Jeesus oli mõnikord vihane, kuid samal ajal oli ta ka mures ja tegutses.
- Kuid on ka palju rumalat viha, mille põhjuseks on haavatud uhkus (nagu näiteks Naamani puhul) ja kibestumus.
- Kontrollimatu viha (raevu) viib sageli probleemideni ja viha kontrollimine on tarkuse märk.
- Mõnikord on viha ka mõnevõrra enesehaletsus. Siinkohal aitab kaastunne teiste nõrkuste suhtes.
- Ja Piibel annab ka palju näpunäiteid, kuidas vihaga toime tulla: enesekontroll, headus, kaastunne, viha mitte kultiveerimine.
- Inimlik viha ei toimi Jumala õigluse järgi ja sellised tegevused nagu kättemaks tuleks jätta täielikult Jumala hooleks.