Põnevuse ja vihaste kodanike vahel... Viha igapäevaelus

Sissejuhatus

Täna tahaksin koos teiega mõelda veidi viha ja raevu teemal. Mul on tunne, et meie ühiskonna keskmine temperatuur on viimastel aastatel tõusnud.

Inimesed on nördinud, nad vihastuvad palju kiiremini ja näitavad seda ka välja. Nii mulle tundub ja mingil hetkel jõuavad sellised arengud ühiskonda ja me peame nendega tegelema.

Te olete ilmselt kuulnud mõistet "vihane kodanik", mida kakskümmend aastat tagasi ei olnud olemas. Esimest korda ilmus see 2010. aastal, osaliselt seoses Stuttgart 21-ga ja osaliselt nördinud reaktsioonidega Sarrazini kriitikutele - mitte Sarrazinile endale, vaid tema kriitikutele. "Vihane kodanik" sai 2010. aastal isegi aasta halvasõnaks.

Ma ei saanud sel ajal Sarrazinist isegi aru, kuid ma kuulsin sõna "vihane kodanik" seoses Stuttgardi raudteejaamaga. Ja minu jaoks oli see termin esialgu positiivne, sest korraks demonstreerisid normaalsed kodanikud millegi vastu. Minu jaoks oli "vihane kodanik" sarnane solvang nagu "pikajuukseline laamendaja" ökodemonstrantijatele.

Võite arvata Stuttgart 21 kohta, mida tahate, kuid 2008. aastal hinnati kogukuludeks 2,8 miljardit ja 2019. aastal hoiatas föderaalne riigikontroll, et 8,2 miljardist tõenäoliselt ei piisa.

Aga jääme vihaste kodanike juurde. Minu positiivne ettekujutus sellest sõnast kadus aja jooksul, sest üha rohkem oli meeleavaldusi, kus viha ja agressiivsus lihtsalt tuli üle. Ja kuidagi kadus ka alus dialoogiks, nt Pegida või praeguste koroona meeleavalduste puhul.

Kui ma olin noorena 80ndatel, siis oli rahudemonstratsioonide aeg ja mulle tundus alati, et need demod olid üsna ühekülgsed, aga nende inimestega sai alati rääkida. Seal oli arutelu, isegi kui sa arvasid, et teise inimese arvamus on vale. Toona aktsepteeriti ka ajakirjandust kui vajalikku osa sellest dialoogiprotsessist.

Tänapäeval ei räägi inimesed paljudel juhtudel enam, nad ei taha enam mõtiskleda ja sageli on ainult viha. Nii tundub mulle.

Ja sageli on see sama ka sotsiaalvõrgustikes ja mujal internetis. Nördimus ja ärritus toob klikke. See läheb mulle närvi. Kui ma näen kuskil pealkirju, kus on rohkem kui üks hüüumärk, siis ma põhimõtteliselt ei loe artiklit.

Aga tundub, et inimesed on tänapäeval rohkem ärritunud kui varem. Võib-olla tekitab see elutunnet, mingi psühholoogiline skoorimine või midagi, ma ei tea.

Aga piisab sissejuhatusest, vaatame Piiblit. Ma otsisin kogu Piiblist umbkaudu "viha" teemalisi tekste ja korrastasin neid natuke.

Jumala viha

Piiblis on kõige sagedamini juttu Jumala vihast, aga sellest pole täna juttu, vaid lihtsalt vihje, et Jumala vihastumine võtab kaua aega: (Nehemias 9:17b; NL)

Sa oled andestav Jumal, armuline ja halastav, aeglane viha suhtes ja külluslik püsivas armastuses.

Võib-olla peaksime seda meeles pidama, kui me mõtleme inimese viha peale.

Inimlik viha

Vihal võib olla ka positiivne mõju.

Viha kui ajend

1. Saamueli 11. peatükis on huvitav lugu kuningas Sauli algusaegadest, mis algab nii (värsid 1-3):

1 Ammonist pärit kuningas Naahas viis oma sõjaväe Jabese vastu Gileadi piirkonnas. Jabese rahvas ütles talle: "Tee meiega liit ja me oleme sinu sulased." 2 "Hea küll," ütles ammonlane Naahas, "ma teen sinuga liidu, aga ainult ühel tingimusel. Ma raiun igalt teie hulgast välja parema silma kogu Iisraeli häbistamiseks!" 3 "Andke meile seitse päeva aega, et saata sõnumitoojad kõikidesse Iisraeli aladele," vastasid Jabese vanemad. "Kui keegi ei tule meile appi, nõustume teie tingimusega."

Meeleolu Jabesis ei olnud nüüd kindlasti nii hea (värsid 4-7).

4 Kui käskjalad jõudsid Gibeasse, Sauli kodulinna, ja rääkisid sealsetele inimestele nende raskest olukorrast, puhkesid kõik nutma. 5 Saul oli just tulnud põllult koju oma karja juurde ja küsis: "Mis on viga? Miks kõik nutavad?" Nad jutustasid talle, mida saadikud Jabesist olid teatanud. 6 Kui Saul neid sõnu kuulis, tuli Jumala Vaim tema peale ja ta vihastas väga. 7 Ta võttis kaks härga, lõikas need tükkideks ja käskis saadikutel viia need kogu Iisraeli, andes järgmise sõnumi: "Nii juhtub igaühe härjaga, kes keeldub Saulile ja Saamuelile lahingusse järgneda!" Ta ütles: "See juhtub igaühe härjaga, kes keeldub Saulile ja Saamuelile lahingusse järgnema!" Siis langes Issanda hirm rahva peale ja kõik mehed jooksid korraga kokku.

Me võime kindlasti vaielda üksikasjade üle, mis juhtus, kuid Jumala Vaim tuli tema peale, ta vihastas väga ja ta tegutses. Tekstis öeldakse edasi, et ammonlased said lüüa, sest Saul tegutses sihipäraselt ja teadlikult oma vihaga.

On üks huvitav tsitaat paavst Gregorius Suurest 6. sajandist (sain selle kabetajast Georg Schrammilt):

Mõistus suudab kurjusele suurema jõuga vastu astuda, kui viha on selle teenistuses

Tegemist ei ole pimeda raevuga, "sest raev on viha ohjeldamatu õde". Samuti tsitaat, aga ma ei tea, kellelt.

Teine näide produktiivsest vihast on Elihu (Iiob 32:2), noormees, kelle viha viib teda objektiivselt vastuollu ja vaidlema Iiobiga. Ja ta ütleb häid asju ning erinevalt Iiobi kolmest muust sõbrast ei mõista tema sõnavõtud hiljem Jumala poolt hukka.

Jeesuse viha

Me leiame viha ka Jeesuse Kristuse juures. Enamik inimesi võib mõelda templi puhastamise peale, kuid seal ei mainita viha, vaid ainult innukust, kuid mitte viha.

Ma olen leidnud kaks kohta, kus Jeesus oli vihane ja ... oli. Ta oli vihane ja ärritunud preestrite kõvameelsuse pärast, kes ei tahtnud, et ta hingamispäeval templis tervendaks (Mk 3:5).

Ja ta oli täis viha ja ka täis valu Laatsaruse haua ees, sest inimesed ei uskunud talle, et Laatsarus tuleb tagasi ellu. Ta oli seda kuulutanud ja nad ei uskunud teda.

Ja mõlemal juhul tegutses ta vastavalt ja tervendas või isegi äratas Laatsaruse surnuist üles.

Kuid kahjuks ei ole inimese viha sageli nii produktiivne ja sellel on sageli negatiivsed tagajärjed.

Rumal viha

Mina liigitaksin rumala viha alla näiteks selle viha, mis tekib haavatud uhkusest.

Vigastatud uhkus

Kaks näidet Piiblist.

Oli kord üks vägev väepealik nimega Naaman Arami kuningriigist, kellel oli pidalitõbi (midagi pidalitõve sarnast). Ja talle öeldi, et ta võib leida abi Iisraelist ja ümbersõitude kaudu sattus ta prohvet Elisa juurde (2Kuningate 5:9-12; NL):

9 Nii läks Naaman oma hobuste ja vankritega Eliisa maja juurde ja ootas ukse taga. 10 Eliisa saatis talle ühe sulase kaudu sõnumi: "Mine ja pese end seitse korda Jordani jões. Siis saab su nahk jälle terveks ja sa saad terveks." 11 Naaman lahkus vihaselt. "Ma olin eeldanud, et ta tuleb minu juurde isiklikult!" ütles ta. "Ma olin oodanud, et ta sirutab oma käe üle plekilise naha, hüüab Issanda, oma Jumala nime ja ravib mind! 12 Kas Abana ja Parpar Damaskuses ei ole paremad kui kõik Iisraeli jõed? Miks ma ei saa neis pesta ja terveks saada?" Ja ta pöördus ümber ja läks vihaselt minema.

Kas ta ei tea, kes ma olen? Ma olen tähtis ja mind ei kohelda niimoodi.

13 Aga tema kaaslased rääkisid temaga hästi. "Härra," ütlesid nad talle, "kui prohvet oleks palunud sul midagi suurt teha, kas sa siis ei oleks seda teinud? Kui palju enam peaksid sa talle kuuletuma, kui ta ainult palub sul: "Vannita ennast, et sa saaksid terveks!"?"

Ta laseb end veenda, võidab oma viha, supleb Jordani jões ja saab terveks. Tema viha oleks peaaegu takistanud tema tervenemist. Kuid siin oli õnnelik lõpp.

Teine näide ilma õnneliku lõputa on 1. Kuningate raamatus 21, mis räägib kuningas Ahabist (1. Kuningate 21:1-4; NL).

Samaaria kuninga Ahabi palee lähedal Jisreelis oli viinamarjaistandus, mis kuulus mehele nimega Nabot. 2 Ahab ütles Nabotile: "Sinu viinamägi on nii lähedal minu paleele; jäta see mulle, et ma saaksin sellest teha köögiviljaaia. Ma annan sulle vastutasuks parema viinamäe, või kui sa tahad, siis maksan sulle selle eest." 3 Aga Nabot vastas: "Issand keelab, et ma annaksin sulle pärandit, mille ma olen oma esivanematelt pärinud." 4 Raevunud ja vihane, et Jisreeli Nabot oli öelnud: "Ma ei anna sulle minu esivanemate pärandit." Ahab läks oma paleesse. Ta heitis end voodisse, pööras näo vastu seina ja keeldus söömast.

Ta räägib sellest oma naisele Isebelile ja too laseb Naboti mõrvata, et Ahab saaks selle viinamäe endale.

Haavatud uhkusest tulenev viha võib viia tõeliselt halbade tegudeni, nii et me peaksime selle eest ettevaatlikud olema.

Kibedus

Sellega seotud negatiivne emotsioon on kibestumus, see ei ole sama, mis haavatud uhkus, kuid on kuidagi sarnane.

Psalmis 73 tegeleb psalmist sellega, miks kurjadel nii hästi läheb (Psalm 73, 12.13; NL):

12 Vaadake neid jumalakartlikke inimesi - samal ajal kui nende rikkus kasvab, elavad nad mugavalt ja muretult. 13 Kas see kõik oli asjata, et ma hoidsin oma südame puhtana ega teinud midagi halba?

Miks neil läheb nii hästi ja mul on nii palju probleeme? See ei ole õiglane.

Aga kui ta muudab oma vaatenurka, siis pääseb ta välja (Psalm 73:21-25; NL):

21 Siis ma mõistsin, kui kibestunud ma olin ja milline viha tõusis minus üles, kui ma kõike seda nägin. 22 Kui rumal ja asjatundmatu ma olin - ma pidin teile tunduma nagu ebamõistlik loom. 23 Aga ma kuulun ikkagi sulle, sa hoiad mu paremat kätt. 24 Sa juhatad mind oma nõuande järgi ja võtad mind lõpuks auga vastu. 25 Kes mul on taevas peale sinu? Sa oled mulle tähtsam kui miski muu maa peal.

Ma usun, et nagu psalmist, peate ka teie ise jõudma sellisele isiklikule äratundmisele, sellele perspektiivi muutusele, sellele uuele vaatepildile Jumalast.

Kui ma olin siin ettevalmistuse juures, siis küsisin endalt, millist rolli mängib kibestumus paljudes meeleavaldustes. Kibedus võimetuse üle võimsate ees: "Me näitame neile nüüd!".

Loomulikult on kalduvus eeldada meeleavalduste objektiivseid põhjusi, mida te peate teemat ja motiive, nagu viha, kibestumus jne, teiste suhtes õigeks. Ma ei tea, saab ainult inimeste peast vaadata.

Kontrollimatu viha

Kuid vähemalt meediast jääb mulje, et viha tänaval on kasvanud ja muutub üha ohjeldamatumaks.

Mõnikord teevad inimesed vihaselt asju, mida nad võivad hiljem kahetseda.

Näide 1. Saamueli 20. peatükist: Joonatan vaidleb oma isa Sauliga Taaveti üle ja see juhtub vaidluse haripunktis (1. Saamueli 20: 32-33; NL):

"Aga mida ta on teinud?" tahtis Joonatan oma isalt teada. "Miks peaks ta tapetud saama?" 33 Siis viskas Saul oma oda Joonatani vastu, et teda läbi torgata. Nüüd sai Joonatan aru, et tema isa oli otsustanud Taavetit tappa.

Ma arvan, et Saul oleks kahetsenud, kui ta oleks oma poega tabanud.

Selle kohta on vanasõnades ka mõni tarkus:

12:16; NL

Narr on kiires tujus, aga tark mees jääb rahulikuks, kui teda solvatakse.

Vanasõnad 14:29; NL

Kes oma viha ohjeldab, on palju mõistust, aga kes on kiires tujus, teeb suurt rumalust.

Õpetussõnad 29:11; NL

Loll annab oma vihale vabalt voli, aga tark mees ohjeldab seda.

Ma arvan, et seda ei ole vaja eriti kommenteerida.

Enesekohane viha

Mõnikord on meie viha ka mõnevõrra enesehaletsusväärne. Kui aus olla, on meil tavaliselt rohkem kannatust iseenda kui teiste suhtes.

Selle kohta on hea näide 2. Saamueli 12. peatükis: Taavetil oli varem olnud suhe naise nimega Batseba, kuid see naine oli abielus ühe tema sõduri nimega Uurija ja kui naine jäi Taavetist rasedaks, lasi ta Uurija mõrvata ja abiellus kiiresti Batsebaga, et see afäär ei tuleks päevavalgele.

Prohvet Naatan jutustab selle loo ümber tähendamissõnana ja Taavet ei saanud sellest aru ning vihastas selle mehe peale väga selle tähendamissõna peale (2. Saamueli 12:5; NL):

"Nii nagu Issand elab," vandus ta, "igaüks, kes nii teeb, väärib surma!

Sina oled see mees, pidi Naatan talle siis ütlema. Ma ei usu, et see on nii haruldane, et me väärime oma viha.

Rohkem kaastunnet teiste nõrkuste vastu võib juba aidata meil end vähem süüdistada.

Vihaga tegelemine

Kuidas siis vihaga toime tulla? Sa pead seda tunnet tõsiselt võtma, sest Õpetussõnad 30:33; NL:

Nii nagu koore segamine annab võid ja nina peale puhumine põhjustab ninaverejooksu, nii lõpeb viha tüliga.

Kahjuks on see sageli nii.

Siiski leiame Piiblist mõned tarkused, mis aitavad meil vihaga paremini toime tulla.

Koguja 7, 9; NL

Ära ole vihastuses kiivas, sest viha on rumalate sõber.

Me oleme seda juba varemgi käsitlenud; sa pead ennast kontrollima, muidu ütled või teed rumalusi.

Õpetussõnad 19, 11; NL

Mõistlikud inimesed ohjeldavad oma viha; nad pälvivad austust, kui nad jätavad ebaõigluse tähelepanuta.

Sellest on abi, kui sa mitte ainult ei nõua oma õigusi, vaid suudad ka vigu andestada.

Ja Vanasõnad 15, 1; NL

Lahke vastus rahustab viha, kuid solvavad sõnad äratavad seda.

Ja kõike seda võib kokku võtta järgmises tuntud piiblilõigus (Ef 4, 26, 27; NL):

"Ära tee pattu, kui oled vihane, ja ära lase oma vihale päikest lasta.

Ära anna kuradile võimalust saada viha kaudu võimu sinu üle!

Ja mõned salmid edasi (Efeslastele 4:31, 32; NL):

31 Vabanege kibestumusest ja vihast, pahameelest, karmidest sõnadest ja laimust ning igasugusest pahatahtlikkusest. 32 Olge selle asemel üksteise vastu lahked ja halastavad, andestades üksteisele, nii nagu Jumal Kristuse kaudu teile andestas.

Sest, ja seda ei tohi me kunagi unustada, kui me mõtleme viha peale (Jakoobuse 1:20, NL):

inimlik viha ei saa kunagi toota midagi, mis oleks Jumala silmis õiglane.

Tahaksin lõpetada teema "Viha käsitlemine" ühe oma lemmikkohaga (Roomlastele 12:18-21; NL):

18 Tehke oma osa, et elada teistega nii palju kui võimalik rahus. 19 Kallid sõbrad, ärge kunagi kostke enda eest, vaid jätke kättemaks Jumala viha kätte. Sest kirjas on: "Mina üksi võtan kättemaksu, mina üksi maksan kurjale kätte, ütleb Issand." 20 Tegutsege hoopis nii, nagu Pühakiri ütleb: "Kui su vaenlane on näljas, siis toida teda. Kui ta on janune, siis anna talle juua, ja ta häbeneb seda, mida ta sulle on teinud." 21 Ära lase end kurjusest võita, vaid võiduta kurjust heaga.

Kokkuvõte

Lubage mul teha kokkuvõte.

Jumala viha suhtes kehtib järgmine: Ta annab andeks, on halastav ja halastav, aeglane viha suhtes ja täis vankumatut armastust.
Viha võib avaldada ka positiivset mõju ja innustada meid tegutsema. Jeesus oli mõnikord vihane, kuid samal ajal oli ta ka mures ja tegutses.
Kuid on ka palju rumalat viha, mille põhjuseks on haavatud uhkus (nagu näiteks Naamani puhul) ja kibestumus.
Kontrollimatu viha (raevu) viib sageli probleemideni ja viha kontrollimine on tarkuse märk.
Mõnikord on viha ka mõnevõrra enesehaletsus. Siinkohal aitab kaastunne teiste nõrkuste suhtes.
Ja Piibel annab ka palju näpunäiteid, kuidas vihaga toime tulla: enesekontroll, headus, kaastunne, viha mitte kultiveerimine.
Inimlik viha ei toimi Jumala õigluse järgi ja sellised tegevused nagu kättemaks tuleks jätta täielikult Jumala hooleks.